Mõisamängud

Kammermuusikute suvefestival unustatud mõisates 2022

Salongimuusika
Andre Hinn (klaver), Alo Põldmäe (sõna)
Kavas: Beethoven, Schubert, Weber, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Dvorak, Massenet, A. Rubinstein jt.

Salongimuusika seostub 19. saj. algusest Lääne-Euroopas levima hakanud salongikultuuriga.
Salongides kuulati luulet ja muusikat, vahetati mõtteid kunsti ja poliitika üle. Salongid kujunesid nii vaba aja veetmise kui seltskondliku tegevuse kohaks. Salongimuusikat iseloomustas, et see oleks kuulajat kergesti kaasahaaratav, meeldiva meloodia ja selge karakteriga ja et seda saaksid esitada ka muusikud-asjaarmastajad. Siia alla paigutusid tihti populaarsed klassikalise muusika palad, nende seaded erinevatele pillidele, popurriid ooperite ja operettide lemmiklugudest.
19. saj. keskpaigaks juhtpositsioonile tõusnud klaver hakkas dikteerima muusikasalongide repertuaari. Vajati järjest rohkem uut, jõukohast ja mitmekesist repertuaari. Tekkis heliloojate-epigoonide seisus, kes jäljendasid lihtsustatud kujul klassikalist ja romantilist muusikastiili, lisades erinevaid efekte, elegantsi või eksootilist koloriiti. Heliloojad näitasid üles karakterite leidmisel suurt fantaasiat. Põhjalikumal uurimisel võib sellest žanrist leida arvukalt võluvat muusikat, mis väärib tutvustamist.
19. sajandi II pooles hakkasid salongimuusikat rikastama erinevad tantsud. Johann Straussi valssidele lisandusid polka, galopp, kadrill, mazurka, tango, foks, cake-walk, ragtime, aga ka marss.

Klaverimuusikale vahelduseks on Alo Põldmäe kommentaarid ja selgitused salongimuusika ajaloolisest taustast, huvipakkuvad episoodid erinevate maade heliloojaist ja nende paladest.

Andre Hinn õppis alates sügisest 2001 Prof. Dr.h.c. Arbo Valdma klaveriklassis Kölni Muusikakõrgkoolis „Hochschule für Musik Köln” (HfMK). HfMK diplomiõppe lõpetas A. Hinn klaveri eriala solistisuunal veebruaris 2006. Magistrantuuri samas kõrgkoolis lõpetas ta detsembris 2009. Õppeaastal 2009-2010 täiendas Andre Hinn end (kaugõppevormis) Belgia muusikakõrgkooli magistrantuuris „Institut Supérieur de Musique et de Pédagogie” prof. Christian Beldi juures.

Eelnevalt õppis A. Hinn (1996 – 2002) „Eesti Muusikaakadeemias” (EMA) dots. Ada Kuuseoksa ja, alates teisest õppeaastast, prof. Ivari Ilja juhendamisel. Suvel 2000 lõpetas A. Hinn EMA prof. Ivari Ilja üliõpilasena kraadiga Baccalaureus Artium muusika alal. Sama aasta sügisel alustas A. Hinn magistriõpinguid EMA-s (prof. I.Ilja juures), katkestades need seoses õpingute jätkamisega Kölni Muusikakõrgkoolis.

Õpingute vältel on A. Hinn osalenud ka paljudel meistrikursustel.

Konkurssidel on Andre Hinn saavutanud järgnevat: Mitmed auhinnad noorte pianistide konkurssidel (1990; 1991; 1994); Preemia EMA kammeransamblite konkursil (1998); 1. koht Lions klubi poolt organiseeritud klaveritudengite erikonkursil 5. Jugendmusikwettbewerb der Bergischen Region raames (Saksamaal, 2004). Kaks eripreemiat ja finalist VII-l Eesti pianistide konkursil (2008)

Andre Hinn on andnud kontserte Eestis ja Saksamaal. Astunud üles ka Pärnu Linnaorkestri ja ERSOga dirigent Jüri Alperteni juhatusel. Kammermuusikuna on A. Hinn korduvalt esinenud koos Tõnu Kalmuga (klarnet), samuti astunud üles Kristina Kriidi (viiul) ja Annaliisa Pillakuga (mezzosopran). Klavessinisti ja pianistina on A. Hinn osa võtnud mitmetest kontsertturneedest (Saksamaa, Hispaania, Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa) Junge Philharmonie Köln koosseisus. Andre Hinn on salvestanud Klassikaraadiole.

Andre Hinn on Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Esitajate Liidu liige. Alates sügisest 2009 töötab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.

Alo Põldmäe on eesti helilooja, laulja, muusikapedagoog ja -teadlane.

Heliloojana on Põldmäe loonud peamiselt instrumentaalseid kammerteoseid, aga ka kontsert- ja lavamuusikat. Lavateoste seas on tuntuim 1973. aastal valminud ballett “Merineitsi”. Tema heliloomingut on kirjeldatud kui kammerlikult intiimset ja lüürilist, peenekoelist ja omapäraselt värviküllast; seda iseloomustavad sageli muutlikud meeleolud.

Muusikapedagoogina on Põldmäe töötanud aastakümneid Tallinna ja Tartu muusikakoolides, tema juures on õppinud kompositsiooni eriala enam kui 80 last ja noort, neist mitmed tänapäeva noorema põlvkonna tuntud Eesti heliloojad.

Muusikateadlasena on ta uurinud baltisaksa ja väliseesti muusikaelu, samuti Eesti klaveriehituse ajalugu. Tema sulest on ilmunud arvukalt artikleid, samuti kaks kogumikku. Ta on Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi asutaja ja juhatuse esimees.