Mõisamängud
Kontrastid
Eva-Maria Sumera (viiul), Tõnu Kalm (klarnet), Kadri-Ann Sumera (klaver)
28.01.2013 kell 10.15 Adavere mõis, Jõgevamaa
28.01.2013 kell 14.30 Uderna mõis, Tartumaa
15.02.2013 kell 10.20 Värska Gümnaasium, Põlvamaa
15.02.2013 kell 13 Rogosi mõis, Tartumaa

Kavas:
Maurice Ravel: Viiulisonaat; Johannes Brahms: Klarnetisonaat nr. 1 f-moll; Bela Bartok: Kontrastid

Selles kavas on kontraste palju – nii ungari ühe tuntuima helilooja Bartoki nurgelise ja ootamatusi täis teose sees kui ka kava eri lugude vahel. Prantsuse ühe kuulsaima XX sajandi helilooja Raveli Viiulisonaadi kolm osa on nagu kolmest eri maailmast – esimene osa on unelev, looritatud ning sujuv, finaal jällegi kannab nimetust „Perpetum mobile“ ning siin on tõesti tegemist tempoka, ilma ühegi hingamispausita igiliikuriga. Tuntuim osa sellest teosest on ehk hoopis keskmine, mis kannab nimetust „Blouse“ning on paljugi laenanud tollal nii populaarseks saanud moodsalt muusikastiililt.

Vastandiks Raveli kirevale ja vaimukale helikeelele on Brahmsi üks elulõpu tähtteostest täis sügavat tõsidust ja möödunud aegade hõngu. Esimene osa on kui rapsoodia, jutustus ammusündinud heroilistest tegudest. Teise osa hingestatud koraalile järgnevad pisut rahvalik kolmas ning ülevas meeleolus, pidulik ja hoogne neljas osa.

Bartoki „Kontrastid“ on üks XX sajandi kammermuusika tähtteoseid. Bartoki muusikas on esile toodud erakordselt tugevat ja omapärast, uuenduslikku rütmikat, mis ehk on mõjutatud ka meie sugulaskeelest ungari keelest, ning ebatavalist, tolle aja kohta isegi barbaarset energiat. Bartok oli üks esimesi tõsiseid ungari, aga ka rumeenia ja bulgaaria rahvamuusika uurijaid ja kogujaid ning loomulikult on suur osa neist teadmistest jõudnud ka tema loomingusse. „Kontrastides“ oskab ta suurepäraselt üles leida viiulile, klarnetile ja klaverile iseloomulikud kõlad ja kirjutab igaühele just tema pillile hästi sobiva osa. Kolm instrumenti ongi justkui kolm oma iseloomu ja veidrustega isiksust.

Tõnu Kalm (s. 1987) on õppinud klarnetit Lembit Leetna, Tiit Veigeli, Margus Vahemetsa, Toomas Vavilovi juhendamisel. Alates 2007. aastast õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Hannes Altrovi klarnetiklassis.
Tõnu on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel: konkursivõidud vabariiklikelt konkurssidelt aastatel 2002 ja 2003. Aastatel 2004, 2005 ja 2007 saavutas I koha Vabariiklikul Keskastme Muusikakoolide vaheliselt konkursil, 2006. aastal laureaaditiitli konkursil “Eesti noored puhk- ja löökpillisolistid 2006”. 2008. aastal saavutas Eesti Interpreetide Konkursil II koha, Balti riikide puupuhkpillimängijate konkursil “Jurmala 2008” II koha. 2012 aasta märtsis toimunud Eesti Interpreetide Konkursil puhk- ja löökpillidele saavutas Tõnu Kalm I koha.
Oma esimese soolokontserdi andis Tõnu 2007. aasta veebruaris, esitades Tartu Raekojas prantsuse klarnetimuusikat. 2007. aasta sügisest töötab Vanemuise teatri sümfooniaorkestris ning 2008. aasta sügisest ka Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.
Tõnu Kalm on osalenud Kjell-Inge Stevenssoni, Vahur Vurmi, Andrew Marrineri, Arthur Campbelli, Jacques Di Donato ja Roger Heatoni meistrikursustel. Solisti, ansamblisti ja orkestrandina on esinenud Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Venemaal ja Baltimaades.

Viiuldaja Eva-Maria Sumera on Kadri-Anne noorem õde. Õpib EMTA magistrantuuris (õp. prof. Mari Tampere-Bezrodny). Esinenud solistina Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri ees. Juba mitmeid aastaid on ta väga aktiivne ja nõutud orkestrant nii Eesti kui ka rahvusvahelistes projektiorkestrites. Viiuli kõrval mängib ta ka vioolat. Hetkel Vanemuise Sümfooniaorkestri orkestrant.

Pianist Kadri-Ann Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eesti Muusikaakadeemias ja Kölni Muusikakõrgkoolis. Kadri-Ann on saavutanud tunnustust mitmel rahvuslikul ja rahvusvahelisel konkursil ning teinud lindistusi Eesti Raadiole ja Antes Editionile. Üks Eesti aktiivsemaid pianiste, kelle lai repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäevani, ka paljude teoste (mh. Märt-Matis Lille Klaverikontsert) esmaesitaja. Esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (dir. Arvo Volmer), Dresden Sinfonietta (dir. Milko Kersten), Pärnu Linnaorkestri (dir. Risto Joost) jt. ees. Käesoleval ajal tegutseb ta H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis ning teeb kaastööd Klassikaraadiole. Kadri-Ann on ka üks Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade eestvedajatest. Lisaks klaveri mängimisele tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.