Mõisamängud
Rõõmsad, kurvad ja sentimentaalsed valsid
Pärt 80. Tšaikovski 175. Sibelius 150
Olga Voronova (viiul), Diana Liiv (klaver)
Kavas: Pärt, Tšaikovski, Sibelius
16.09.2015 kell 9.15 Sipa mõis, Raplamaa
1.10.2015 kell 8.15 Uuemõisa mõis, Läänemaa (kontsert pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale)
See kontserdikava on sobilik ka kõige väiksematele kuulajatele – lasteaialastele ja algklasside õpilastele. Lisaks kuulsatele paladele, nagu Tšaikovski “Meloodia” ja “Mälestused Haapsalust” ning Sibeliuse “Kurb valss”, tulevad esitusele palad ka Tšaikovski “Lastealbumist”, muinasjutt-balletist “Pähklipureja” ning tsüklist “Aastaajad”. Lisaks teistele kuulsatele paladele Arvo Pärdi muusikast kõlab ka klaveripala “Ukuaru valss”.
Pjotr Tšaikovski (1840-1893) ja Jean Sibelius (1865-1957) – üks venelane ja teine soomlane, üks pigem kõrgklassi esindaja ja teine rahvalähedane, üks klassikalise harmoonia usku ja teine, kes laseb end voolavatest vormidest ja inspiratsioonist kanda – ja ometi on nende kahe autori muusikas rohkem ühist kui jutu järgi paistab. Mõlemad on põhjamaalased, suurejooneliste, sügavate ning tumedate sümfooniate autorid, mõlemad on kirjutanud hitt-viiulikontserdi (ilmselt on Tšaikovski ja Sibeliuse kontserdid armastatuimad ja kõige mängitumad omas žanris üldse), mõlema muusikas on teatud eleegilisust ning nostalgilist igatsust ja mõlemad on sügavtõsise ja dramaatilise juurest teinud nautlevaid kõrvalehüppeid salongliku, veetleva ja galantse muusika radadele. Tšaikovski muusikas on igasugu tantse tegelikult palju, ei maksa ka unustada tema suurepäraseid ballette. Peentes seltskondades ennast kodusena tundes on ka loomulik, et tal kukkusid igasugu tolle aja moodsad seltskonnatantsud – masurkad, poloneesid, valsid – väga kaunilt ja säravalt välja. Sibeliuse kontol on jällegi vahest tuntuim kunstmuusika valss – Valse Triste, Kurb valss, mis oma hingematva nukruse juures on siiski lendlevalt kerge ja õhuline.
Eesti helilooja Arvo Pärt on üks tänapäeva maailma kuulsamaid heliloojaid. Peale sügavmõtteliste ja filosoofiliste suurvormide on ta kirjutanud ka mitmeid nii vaikseid kui ka lõbusaid ja armsaid lastepalasid, mis igaüks räägivad kuulajale oma huvitava ja vahest ka üsna salapärase loo. Mõni nendest õpetab meid kohe väga eriliselt kuulatama, ka vaikust.
Pianist ja Kammermuusikute kunstiline juht Diana Liiv on kahe Tšaikovski muusikal põhineva lasteraamatu (“Võluvitsa vägi” ja “Neli heldet haldjat”) autor ning ka salvestanud nende juurde kuuluvad CD-plaadid seadetega “Lastealbumist” ning “Aastaaegadest”. Antud kontserdid eelnevad vahetult Diana Liivi esinemistele Arvo Pärdi muusikaga Moskvas rahvusvahelisel Arvo Pärdi muusikafestivalil.
Viiulimängija Olga Voronova on Tallinna Kammerorkestri orkestrant ning aktiivne Eesti interpreet. Eesti üks olulisemaid ning rahvusvaheliselt tunnustatumaid muusikakollaktiive, Tallinna Kammerorkester esineb lisaks Eestile ka paljudel mainekatel festivalidel üle maailma ning on koostööd teinud paljude tunnustatud plaadifirmadega. Üks hiljutistest TKO saavutustest on osalemine Arvo Pärdi autoriplaadi “Adam’s Lament” salvestusel, mis pälvis 2014. aastal Grammy.