kvartett-3Diana Liiv. Fotograaf Gert Kelu

Mõisamängud 2020-2021

Hõimurahvaste klassika 2020. Soome-ugri harmooniad

Tallinna Keelpillikvartett koosseisus Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello); Diana Liiv (klaver, harmoonium)

Kavas: Aulis Sallinen, Ernst von Dohnányi, Andrei Eshpai, Mihkel Lüdig, Rudolf Tobias

28.10 kell 18 Maarjamäe loss  (pilet: 8.-, 10.-) 

Kontsert toimub koostöös Fenno-Ugria Asutuse ja Hõimupäevadega. 

Kontsert hõimurahvaste klassikaga toimub Kammermuusikute kontserdisarja “Mõisamängud” raames koostöös Fenno-Ugria Asutuse ja oktoobrikuus aset leidvate Hõimupäevadega. Kontsert pakub kuulajale valikut soome, ungari, mari ja eesti heliloojate loomingust keelpillikvartetile, klaverile ja harmooniumile. 

Kontserdil kõlab ungarlase, Ernst von Dohnányi (1877-1960) üks olulisemaid teoseid – Serenaad op 10 keelpillitriole (1902). Eelkõige ooperiloomingu poolest tuntud soome helilooja Aulis Sallineni (1935) sulest tuleb esitusele keelpillikvartett nr 3 “Aspekteja Peltoniemen Hintrikin Surumarssista”(1969), mis põhineb Kesk-Pohjanmaalt Kaustineni kihelkonnast pärit soome rahvaviisil. Rahvamuusika sugemetega klassikalisest muusikast tulevad esitusele ka mari rahvusest helilooja Andrei Ešpai (1925-2015) kaks osa teosest “Ungari rahvaviisid” viiulile ja klaverile (1952) ning Ester Mägi “Rõngu viis” keelpillikvartetile ja klaverile. Eesti heliloomingust on esitusel veel koosseisu poolest üsna haruldased leiud – Mihkel Lüdigi (1880-1958) trio viiulile, tšellole ja harmooniumile (1899) ja Rudolf Tobiase (1873-1918) trio viiulile, tšellole ja orelile (esitatakse harmooniumiga) “Largo”, mis on helilooja üks versioon kuulsast kooriteosest “Eks teie tea” (1904) .

Muusikat esitavad Tallinna Keelpillikvartett koosseisus Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola) ja Levi-Danel Mägila (tšello) ning Diana Liiv (klaver, harmoonium)

Kava:

Aulis Sallinen: Keelpillikvartett nr 3 op 19 “Aspekteja Peltoniemen Hintrikin surumarssista”

Rudolf Tobias: “Largo” viiulile, tšellole ja orelile (ettekanne harmooniumiga)

Mihkel Lüdig: Trio viiulile, tšellole ja harmooniumile

Ernst von Dohnányi: Serenaad op 10 keelpillitriole

Andrei Ešpai: Kaks ungari rahvaviisi viiulile ja klaverile

Ester Mägi: “Rõngu viis” keelpillikvartetile ja klaverile

Esinejatest:

Tallinna Keelpillikvartett asutati 1984. aastal. Käesolevaks ajaks on sellest kujunenud üks staažikamaid kammeransambleid ning ühtlasi ainus pidevalt tegutsev keelpillikvartett Eestis.

Kvartett alustas koosseisus Urmas Vulp (I viiul), Toomas Nestor (II viiul), Andrus Järvi (vioola) ja Teet Järvi (tšello). Aastate jooksul on liikmete hulgas toimunud mitmeid muutusi, koosseisu on kuulunud tšellist Henry-David Varema, vioolamängijad Viljar Kuusk, Martti Mägi ja Heili Eespere. Alates 2000. aastast mängib II viiulit Olga Voronova, tšellist Levi-Danel Mägila liitus kvartetiga 2006. aastal.

Tallinna Keelpillikvartett on esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis, Kanadas ja Iisraelis. Üles on astutud sellistel rahvusvahelistel muusikafestivalidel nagu “Sound Pressure” Torontos, “Saison Balte” Pariisis, Södertälje kammermuusika festival Rootsis, nüüdismuusikafestival “Hamburger Begegnungen” ning ka kohalikel festivalidel Eestis (NYYD, David Oistrahhi Festival, Mustjala Muusikafestival jt). Kontserdihooajal 1996/1997 osales Tallinna Keelpillikvartett kontserdisarjas “250 aastat keelpillikvartetti”, millega anti ülevaade selle žanri arengust läbi aegade.

Tallinna Keelpillikvarteti ulatuslikku repertuaari kuuluvad teosed nii kammermuusika kullafondist kui ka eesti heliloojatelt. Mitmed autorid on kirjutanud teoseid just Tallinna Keelpillikvartetti silmas pidades.
Kvartett on salvestanud mitu CD-plaati eesti muusikaga ning teinud arvukalt lindistusi Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile.

2003. aastal pälvis Tallinna Keelpillikvartett Heino Elleri nimelise muusikapreemia.

© EMIK 2009

Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning loomingulise ühenduse Kammermuusikud kunstiline juht. Alates 2010. aastast on seltsi korraldusel toimunud keskmiselt 120 klassikalise muusika kontserti aastas. Kontserdid on toimunud erinevais paigus üle Eesti, sealhulgas ka väiksemates maakohtades, ning pakkunud esinemisvõimalusi kümnetele eesti interpreetidele. Kammermuuusikud on välja andnud CD „Variatio delectat“ eesti kammermuusikast (2014).

Pianist Diana Liiv alustas klaveriõpinguid viieaastaselt oma pianistist ema juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiina Kuriku, Ivo Sillamaa ja Valdur Rootsi juhendamisel ning täiendanud end eraviisiliselt Anna Klasi juures. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Peep Lassmanni klaveriklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta 2011. aastal kaitses magistrikraadi solisti suunal ning 2012. omandas teistkordse magistrikraadi cum laudekammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel. Ta on täiendanud end Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis (1995–1997) ning Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel (2007–2008). Alates 2009. aastast on ta täiendanud end St. Cecilia nimelises rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis. Lisaks on ta osa võtnud mitmetest suvekoolidest ja kursustest Iisraelis (1996), USA-s, Soomes ja Rootsis ning Lazar Bermani meistriklassidest Leedus.

2009. aastal pälvis Diana Liiv Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus Kees Wiebenga parima ansambli auhinna R. Schumanni Klaverikvinteti esituse eest. 2010. aastal saavutas ta diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas. Samal aastal pälvis ta ka kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga.

Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna pea kõigil Eesti olulisimatel festivalidel ja kontserdisarjades, ta on esinenud nii ansamblistina kui ka andnud soolokontserte Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis, Venemaal, Itaalias ja Prantsusmaal (Eric Satie festivalil Pariisis 2011). Orkestrisolistina on ta üles astunud Longy Sümfooniaorkestri, Kaunase Sümfooniaorkestri ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ees. Tema repertuaari kuulub lai valik sooloklaveri- ja kammerteoseid alates klassikast ja lõpetades nüüdismuusikaga. Lisaks klassikalisele repertuaarile on Diana Liiv mänginud eesti heliloojate Heino Elleri, Arvo Pärdi, Rudolf Tobiase, Helena Tulve, Malle Maltise, Mirjam Tally, Urmas Sisaski, Eino Tambergi ja Mari Vihmandi klaveriteoseid ning Märt-Matis Lille, Raimo Kangro, Hillar Kareva, Helmut Rosenvaldi, Alo Matiiseni ja Malera Kasuku kammermuusikat. Ta on teinud salvestusi Eesti Raadiole, jäädvustades muu hulgas Hillar Kareva, Malera Kasuku, Artur Uritamme, Alo Mattiiseni, Raimo Kangro ja Malle Maltise helitöid. Tihedam koostöö ansamblistina seob teda viiuldajata Olga Voronova ja Kristina Kriidiga ja tšellist Leho Kariniga. 2012. aastal tõid Diana Liiv, Leho Karin ja Olga Voronova esiettekandele Artur Uritamme 1948. aastal loodud ja seni esitamata klaveritrio „Nõukogude inimese kolm palet“.

Diana Liiv on töötanud klaveriõpetajana Lexingtoni Muusikakoolis USA-s (1996–1997) ning 2011. aastal kontsertmeistrina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonnas. 2012. aastal töötas Diana Liiv klaveriõpetaja ja kontsertmeistrina Rapla Muusikakoolis. Ta on kirjutanud ja avaldanud kaks muusikapedagoogilist lasteraamatut koos CD-ga: „Neli heldet haldjat” (2005) ja „Võluvitsa vägi“ (2007). Koos raamatutega ilmunud plaatidel esitab Diana Liiv seadeid P. Tšaikovski klaveritsüklitest „Lastealbum “ ja „Aastaajad“. Lisaks on Diana Liiv avaldanud artikleid ja kirjutanud arvustusi kultuurilehele „Sirp“.

Diana Liiv on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia eesti ja lääne nüüdismuusikat sõnakunstiga siduva kontserdisarja „Heli ja keel“ korraldamise eest (2018).

© EMIK 2013
(täiendatud oktoober 2018)