Iris OjaMõisamängud
Serenaad
Iris Oja (metsosopran), Diana Liiv (klaver)
Kavas: R. Strauss – Valik laule

24.01.2012 kell 9 Aakre mõis, Valgamaa
24.01.2012 kell 11 Taagepera loss, Valgamaa
24.01.2012 kell 13 Keeni Põhikool, Valgamaa

Hilisromantismi suurejoonelise ajajärgu üks võimsamaid esindajaid, sakslane Richard Strauss on elu jooksul kirjutanud arvukalt soololaule, kõik väga poeetilised, peenekoelised ja hingestatud. „Hingedepäev“ on tulvil harrast ja pühalikku, samas helget meeleolu. Sarnased puhtad ja ülevad tunded valitsevad ka teises noorpõlveteoses „Pühendumine“. Raske on leida sarnast heldimust ja unelevat õdusust kui südamlikus „Hällilaulus“. „Serenaad“ seevastu on sädelev, erutatud ja püsimatu, täis armunute eeloleva kohtingu ärevat ootust ja kannatamatust. Hilisemate laulude seas esineb ka huumorit, irooniat ja rahvapära. Iga laul on kui pisike täiuslik maailm klaaskuulis, kirjeldades suurepäraselt mõnd tundevirvendust või situatsiooni.

Metsosopran Iris Oja on üks hinnatumaid noori lauljaid, kes on pälvinud tunnustust nii vokaal-sümfooniliste suurvormide esitajana kui ka kammerlauljana. Oma laias repertuaarivalikus on Oja keskendunud eelkõige eesti kaasaegse muusika interpreteerimisele ning propageerimisele.
Oja on lõpetanud 1995. aastal Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise eriala Reet Ratassepa juhendamisel ning 1999. aastal Tõnu Bachmanni lauluklassi Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Aastatel 1999–2003 jätkusid lauluõpingud professor Taru Valjakka ja professor Ivo Kuuse juures Eesti Muusikaakadeemias. 2003. aastal alustas samas magistriõpinguid kammerlaulu erialal Kuuse lauluklassis. Osalenud Ellen Hargise, Rudolf Piernay ja Roger Vignolesi meistrikursustel.
Oja on pälvinud 2002. aastal esikoha Mart Saare soololaulude konkursil Tallinnas, samuti osalenud 2003. aastal Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel noorte ooperilauljate konkursil Pärnus ning Kuninganna Sonja nimelisel rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil Oslos.
Aastatel 1996–1999 laulis Oja ansamblis Sotto Voce, 1998–2000 Savonlinna ooperifestivali kooris, alates 2000. aastast töötab ta lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris. 2002. aastast kuulub kaasaegse muusika ansambli Resonabilis koosseisu.
Oja on esitanud soolopartiisid arvukates vokaal-sümfoonilistes suurvormides, sh Johann Sebastian Bachi „Magnificat”, Johannese ja Matteuse passioon, „Weihnachts-Oratorium” ning „Oster-Oratorium”, Georg Friedrich Händeli „Israel in Egypt”, „Messiah” ja „Oratorio per la resurrezione”, Antonio Vivaldi „Gloria” ja „Magnificat”, Giovanni Battista Pergolesi „Stabat Mater”, Joseph Haydni „Stabat Mater”, Wolfgang Amadeus Mozarti Reekviem, „Krönungsmesse” ja „Vesperae solennes de confessore”, Ludvig van Beethoveni Missa C-duur, „Missa solemnis” ja IX sümfoonia, Camille Saint-Saënsi „Oratorio de Noël”, Richard Straussi „Saksa motett”, Igor Stravinski „Les Noces” ja „Psalmide sümfoonia”, Arvo Pärdi „Passio” ja „Miserere”.
Solistina on ta teinud koostööd selliste orkestritega nagu Tallinna Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Moskva Kammerorkester, Concerto Copenhagen, The Israel Camerata Jerusalem jt ning dirigentidega Nikolai Aleksejev, Jüri Alperten, Frieder Bernius, Roland Böer, Olari Elts, Paul Hillier, Risto Joost, Neeme Järvi, Tõnu Kaljuste, Eri Klas, Andres Mustonen, Kaspars Putninš, Daniel Reuss, Andris Veismanis, Arvo Volmer jt.
Kammerlauljana kuuluvad tema repertuaari lisaks maailma ooperiliteratuurist tuntud aariatele ka Henry Purcelli, Richard Straussi, Ferenc Liszti, Sergei Rahmaninovi, Pjotr Tšaikovski, Manuel de Falla, Mart Saare, Eduard Tubina, Ester Mägi, Veljo Tormise, Lepo Sumera, Raimo Kangro jt looming. Tema ansamblipartneriteks on olnud pianistid Marrit Gerretz-Traksmann, Martti Raide, Ralf Taal, Kadri-Ann Sumera, Roger Vignoles, organist Christopher Bowers-Broadbent, tšellistid Levi-Danel Mägila, Ardo Västrik, kitarrist Tiit Peterson, viiuldajad Harry Traksmann, Helen Normet, flötist Tarmo Johannes, saksofonist Jandra Puusepp jpt. Oja on teinud koostööd ansamblitega Hortus Musicus, NYYD Ensemble, Tallinn Baroque ning osalenud vokaalgruppide Ars Nova ja Theatre of Voices töös.
Olles pühendunud eeskätt kaasaegse muusika interpreteerimisele, on Oja olnud nii solistina kui ka ansambli Resonablis koosseisus paljude eesti, aga ka välismaa uudisteoste esmaettekandja (Antti Auvinen (Soome), Galina Grigorjeva, Age Hirv, Alberto Iglesias (Hispaania), Li Jiantong (Hiina), Klaus Ib Jørgensen (Taani), Liis Jürgens, Tatjana Kozlova, Ülo Krigul, Kristjan Kõrver, Märt-Matis Lill, Malle Maltis, Alo Põldmäe, Rein Rannap, Santa Ratniece (Läti), Mart Siimer, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Toivo Tulev, Helena Tulve).
Lisaks on Oja teinud kaasa lavamuusikaprojektides. Tema repertuaari kuuluvad sellised rollid nagu Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia ühisprojekt, 2003), Mamma Lucia (Pietro Mascagni „Talupoja au”, kontsertettekanne, 2004). Samuti osalenud solistina Helena Tulve ooperis „It Is Getting So Dark” (2004, Eesti Filharmoonia Kammerkoori projekt) ning Veljo Tormise „Eesti ballaadide” ettekandel (2004, Von Krahli Teater) ning Galina Grigorjeva ooperstseenides „Sipelgas John J. Plenty ja rohutirts Dan” (2007, NYYD Ensemble).
Kontsertreisid nii solistina, kammermuusikuna kui ka koorilauljana on viinud teda enamikesse Euroopa riikidesse, Venemaale, Iisraeli, Ameerikasse, Kanadasse, Austraaliasse ja Jaapanisse. Osalenud enamikel Eestis peetavatel festivalidel, lisaks suurel hulgal välismaistel.
Koos pianist Roger Vignolesiga on Ojal ilmunud sooloplaat vene muusikaga „Rachmaninov, Shostakovich – Songs” (Harmonia Mundi, 2008). Ansambli Resonabilis koosseisus on lindistanud eesti nüüdismuusikat (Kristi Mühling, 2009) ning ansambliga Remix Klaus Ib Jørgenseni teose „Moon-Pain“ häälele ja kuuele instrumendile (Dacapo Records, 2009). Lisaks laulab ta Grigorjeva teoses „Con misterioso” plaadil „Eesti heliloojad III. Hortus Musicus” (ERCD045, 2003) ning osaleb Tally teose „Swinburne” ettekandel plaadil „Eesti heliloojad II” (ERCD032, 2001). Samuti esitab solistipartiisid Toivo Tulevi autoriplaadil „Songs” (Harmonia Mundi, 2008) ning erinevatel Eesti Filharmoonia Kammerkoori CD-del.
www.irisoja.com

 

 

 

Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina (Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga). Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut “Neli heldet haldjat” ja “Võluvitsa vägi”. Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music without limits“ Leedus – 3. koht soolokategoorias ning 4. koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos.