Mõisamängud 2022-2023

Klaverikontsert. Rahmaninov
Tallinna Keelpillikvartett ja Tähe-Lee Liiv (klaver)
Kavas: eesti kammermuusika, Rahmaninov: Klaverikontsert nr 2

Kõlab Heino Elleri kammermuusika ning Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 2. 

Sergei Rahmaninov oli vene helilooja, pianist ja dirigent, viimane romantik vene muusikaajaloos. Rahmaninov lõpetas konservatooriumi edukalt nii klaveri- kui ka kompositsioonierialal, neist viimase kuldmedaliga. Pärast 1. sümfoonia esmaettekande ebaõnnestumist 1897. aastal langes varem palju edu saavutanud helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. Samal ajal alustas ta edukat dirigendikarjääri. Pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal emigreerus Rahmaninov Põhjamaade kaudu USA-sse ega naasnud oma sünnimaale enam kunagi. Sestpeale keskendus ta peamiselt klaverimängule ja dirigeerimisele. Pärast Venemaalt lahkumist kirjutas Rahmaninov vaid kuus teost.
Rahmaninovi tähtsaimate teoste hulka kuuluvad neli klaverikontserti, neist tuntuimad on teine ja kolmas, kolm sümfooniat, kolm ooperit, neist tähtsaim “Aleko”, prelüüdid, “Etüüd-pildid”, vesprid, kaks klaverisonaati, “Rapsoodia Paganini teemale”, “Vocalise” ja “Sümfoonilised tantsud”.

Tallinna Keelpillikvartett asutati 1984. aastal. Käesolevaks ajaks on sellest kujunenud üks staažikamaid kammeransambleid ning ühtlasi ainus pidevalt tegutsev keelpillikvartett Eestis.

Kvartett alustas koosseisus Urmas Vulp (I viiul), Toomas Nestor (II viiul), Andrus Järvi (vioola) ja Teet Järvi (tšello). Aastate jooksul on liikmete hulgas toimunud mitmeid muutusi, koosseisu on kuulunud tšellist Henry-David Varema, vioolamängijad Viljar Kuusk, Martti Mägi ja Heili Eespere. Alates 2000. aastast mängib II viiulit Olga Voronova, tšellist Levi-Danel Mägila liitus kvartetiga 2006. aastal.

Tallinna Keelpillikvartett on esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis, Kanadas ja Iisraelis. Üles on astutud sellistel rahvusvahelistel muusikafestivalidel nagu “Sound Pressure” Torontos, “Saison Balte” Pariisis, Södertälje kammermuusika festival Rootsis, nüüdismuusikafestival “Hamburger Begegnungen” ning ka kohalikel festivalidel Eestis (NYYD, David Oistrahhi Festival, Mustjala Muusikafestival jt). Kontserdihooajal 1996/1997 osales Tallinna Keelpillikvartett kontserdisarjas “250 aastat keelpillikvartetti”, millega anti ülevaade selle žanri arengust läbi aegade.

Tallinna Keelpillikvarteti ulatuslikku repertuaari kuuluvad teosed nii kammermuusika kullafondist kui ka eesti heliloojatelt. Mitmed autorid on kirjutanud teoseid just Tallinna Keelpillikvartetti silmas pidades.
Kvartett on salvestanud mitu CD-plaati eesti muusikaga ning teinud arvukalt lindistusi Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile.

2003. aastal pälvis Tallinna Keelpillikvartett Heino Elleri nimelise muusikapreemia.

© EMIK 2009

Tähe-Lee Liiv (2003) on noor eesti pianist, kes on saavutanud märkimisväärset edu nii kodumaal kui väljaspool eestit. Ta esineb regulaarselt solisti ja kammermuusikuna ning on soleerinud mitmete oluliste orkestrite ees. Tähe-Lee õpib paralleelselt Eestis (TMKK-s Marrit Gerretz-Traksmanni juures ja EMTA-s Ivari Ilja juures), Soomes (Sibeliuse Akadeemias Hui-Ying Tawaststjerna juures) ja Itaalias (Accademia Perosis Konstantin Bogino juures). Tähe-Lee suurimateks saavutusteks on Eesti Pianistide Konkursi võit (2019) ning ETV telekonkursi “Klassikatähed” võit (2020), olles mõlemal juhul ka noorim osaleja (16. a.). Lisaks on ta võitnud olulisi auhindasid mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel.