Arpeggione
Raul Seppel (tšello), Diana Liiv (klaver)
Kavas: Schubert: Arpeggione sonaat, Saint-Saens: Luik, Haydn: Tšellokontsert jt.
1824. aastal Franz Schuberti loodud sonaat arpeggionele ja klaverile a-moll op D. 821 on muusikaline haruldus, sest heliloojat inspireerinud muusikainstrument ehitati vaid aasta varem ja selle eluiga jäi väga lühikeseks. Me ei teaks “poognaga kitarrist” ilmselt midagi, kui Schubert ei oleks põlistanud avangardset pilli muusikalukku oma “tõsi-ilusa” (Ivalo Randalu väljend) sonaadiga. Originaalinstrumendi puudumisel esitatakse seda võrratut teost mitmetel teistel pillidel, kuid ilmselt kõige lähemal originaalile on tšello kõla. “Arpeggione-sonaadist” on saanud üks kaunimaid lehekülgi tšellorepertuaaris tänu muusika väljendusjõule, ületamatule elegantsile ja virtuoossele särale /FB Lossimuusika 2021/
Raul Seppel (27. X 1973 Tallinn) on eesti tšellist ja Eesti Interpreetide Liidu liige. Tema ema on viiulimängija Mare Teearu. Lõpetas tšelloerialal 1992 Tallinna Muusikakeskkooli (õpetaja Laine Leichter) ja 1998 Eesti Muusikaakadeemia (Toomas Velmeti klass). Jätkas tšelloõpinguid 1998–2001 Läti Muusikaakadeemias (Eleonora Testeleca klass) ning 2001–02 Sibeliuse Akadeemia magistrantuuris (Viktoria Jaglingi klass). Osalenud Mats Lidströmi, Frans Helmersoni, Wolfgang Boettcheri, Maria Kliegeli, Igor Bezrodnõi ja Zarius Šihmurzajeva meistrikursustel. Olnud aastast 1995 tšellist Rahvusooper Estonia orkestris ning keelpillikvartetis Muusa. Esinenud kammermuusikuna koos Veneta Mikelsone, Diana Liivi, Urmas Vulbi, Heiki Mätliku ja Ralf Taaliga. Mänginud projektipõhiselt mitmes orkestris: Jeunesses Musicales World Orchestra, National Orchestra of the Netherlands, Nordic-Baltic Youth Chamber Orchestra, Riga Festival Orchestra, Kremerata Baltica ja Põhjamaade Sümfooniaorkester. Esines 2001 Riias Mstislav Rostropovitši festivalil. Käesoleval ajal töötab Rahvusooper Estonia orkestris.