Mõisamängud 2024-2025
Linnuhäältekogu 

Kavas: Bartok, Ķeniņš, jt.
Olga Voronova (viiul), Yana Mägila (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello), Tähe-Lee Liiv (klaver) 

Kontserdikavas on ungarlase Béla Bartóki Klaverikontsert nr 3 ning meie naabermaa Läti helilooja, Tālivaldis Ķeniņši Klaverikvartett nr 1. 

Kontserdil tuleb ettekandele seade ungari helilooja, pianisti ja rahvamuusikateadlase Béla Bartóki klaverikontserdist nr 3, mis pärineb aastast 1945. Teos on pühendatud Bartóki abikaasale, Dittale. Bartók kirjutas selle võideldes leukeemiaga. Viimased 17 takti teosest jäidki helilooja surma tõttu orkestreerimata. Need orkestreeris hiljem Bartoki hea sõber ja õpilane Tibor Serly.
Kontserdi esimest osa iseloomustab rahulikkus ja peaaegu kaaluta olek: klaver põimib oma meloodilised niidid üle läbipaistva orkestritekstuuri. Aeglane teine osa toob esile rikkaliku tundemaailma ning kolmanda osa rondo teema on üles ehitatud markantsele lühike-pikk-lühike rütmile. See on kõige kontrapunktilisem osa, mis sisaldab fuugalaadseid imitatsioone nii klaveril kui ka orkestris. Kontserdi “hingeks” on aeglane teine osa, mis on otsekui üks neist sugestiivsetest nokturnidest, mida kohtab Bartóki küpses loomingus. Siin on see kaunistatud võluva “linnuhäältekoguga”, mis olid inspireeritud Bartókite aastatagusest visiidiest retriidile looduskaunisse Asheville’i Põhja-Carolinas.   .

Selle osa algustaktid on paigutatud nii, et moodustub veidi viltune tsitaat Beethoveni a-moll keelpillikvartetist op. 132, alapealkirjaga „Püha tänulaul Jumalale tervenejalt”. Beethoven paranes küll oma teose kirjutamise aegsest haigusest; Bartók paraku kahjuks mitte.

Kolmas kontsert on üks helilooja kirkamaid ja lüürilisemaid teoseid. Selle graatsilisus ja voolavus on kontrastiks kahe eelneva kontserdi karmusele ja löökpillilikkusele. 

Ditta ei mänginud pärast abikaasa surma aastaid avalikult klaverit. Kolmanda kontserdi esmaesitaja oli aastal 1946 György Sándor koos Philadelphia orkestriga, dirigeeris Eugene Ormandy. Lõpuks mängis Ditta seda siis, kui ta 1960. aastate alguses kontserdilavale naasis.

Tālivaldis Ķeniņš (1919-2008) oli Läti päritolu helilooja ja muusikapedagoog, kes suurema osa oma elust elas Kanadas. Teismeliseeas kolis ta koos vanematega Lätist Prantsusmaale kuid aastatel 1940-1944 õppis ta kompositsiooni Läti Konservatooriumis Jāzeps Vītolsi juures. Pärast II maailmasõda naasis Ķeniņš Prantsusmaale ja astus 1945. aastal Pariisi konservatooriumi, kus tema õpetajaks oli Olivier Messiaen. Peale õpingute lõpetamist kolis ta koos abikaasaga Kanadasse. Seal ta tegutses aastakümneid õppejõuna Toronto Ülikooli muusikateaduskonnas. Alguses oli ta Kanadas aastaid ka Toronto Andrease kiriku organist ja kooridirigent. Ta on kirjutanud sümfooniaid, instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Ķeniņš oli oluline Läti helilooja, kellele on omistatud mitmeid kõrgeid autasusid, sh Neljanda klassi Kolme Tähe orden ja suur muusikaauhind elutöö eest. 

Klaverikvartett nr 1 valmis aastal 1958, kui Ķeniņš elas juba Kanadas. 

Esinejatest: 

Tähe-Lee Liiv (2003) on noor eesti pianist, kes on saavutanud märkimisväärset edu nii kodumaal kui väljaspool eestit. Ta esineb regulaarselt solisti ja kammermuusikuna ning on soleerinud mitmete oluliste orkestrite ees. Tähe-Lee suurimateks saavutusteks on Eesti Pianistide Konkursi võit (2019) ning ETV telekonkursi “Klassikatähed” võit (2020), olles mõlemal juhul ka noorim osaleja (16. a.). Lisaks on ta võitnud olulisi auhindasid mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel.

Olga Voronova (viiul) on töötanud alates 1995. aastast Tallinna Kammerorkestris ja olnud 2001. aastast Tallinna Keelpillikvarteti liige. Kvartett pälvis 2003. aastal Eesti Muusikanõukogu aastapreemia ning 2005. aastal ilmus kvartetilt CD eesti muusikaga (Kuldar Singi, Alo Põldmäe, Mari Vihmandi, Toivo Tulevi ja Arvo Pärdi teosed). 
Olga Voronova on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite ees. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud koos oma pikaajalise andsamblipartneri, pianist Mati Mikalaiga ning mänginud duos tšellist Leho Kariniga. Ta on esinenud nii solistina kui ka keelpillikvarteti koosseisus Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Iisraelis, Hollandis, Tšehhis, Belgias ja Kanadas.

Yana Mägila (viiul) kuulub Tallinna Kammerorkestri koosseisu. Ta on õppinud viiulit Tel Avivi Ülikooli Muusika Akadeemias. Ta töötab MUBA-s keelpilliansambli õpetajana. 

Toomas Nestor alustas viiuliõpinguid Tapa Lastemuusikakoolis (õp. Ilmar Mäe). Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (prof. Endel Lippus). Alates 1981. aastast töötab Toomas Estonia teatris orkestrandina, olles alates 1997. aastast II viiulirühma kontsertmeister. Ta on pedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Toomas on Tallinna Keelpillikvartetis mänginud selle algus aastatest II viiulit ning alates 2001. aastast ka vioolat. Alates 2003. aastast on Toomas Nestor ka Tobiase Keelpillikvarteti liige.

Levi-Danel Mägila alustas tšelloõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Teet Järvi juures ning jätkas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Lembi Metsa õpilasena ja Tel-Avivi Muusikaakadeemias Hillel Zori õpilasena. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Peeter Paemurru juhendamisel. Ta on osalenud Bernard Greenhouse´i, Uzi Wieseli, Yosif Feigelsohni, Stefan Popovi, Johannes Goritzki, Dmitri Fershtmani jt meistrikursustel.
Levi-Danel Mägila on saavutanud I preemia Eesti noorte keelpillimängijate konkursil (1997 ja 1999) ning võitnud Holland Music Sessioni stipendiumi (2003).
Levi-Danel Mägila kuulub Tallinna Keelpillikvarteti, ansambli U: ja tšellokvarteti C-Jam koosseisu.