MuinasjutudMõisamängud – “Klassika ja tähed” – Kammermuusikute suvefestival unustatud mõisates 2020

Muinasjutud
Liina Zigurs (vioola), Marten Altrov (klarnet), Kadri-Ann Sumera (klaver) 
Kavas: Mozart, Bruch, Schumann

Kavas: 

Max Bruch (1838-1920) – Kaheksast palast klarnetile, vioolale ja klaverile op 83

3. Andante con moto

2. Allegro con moto

5. Rumänische Melodie: Andante

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) – Kegelstatt trio K 498 Es-duur

  • I. Andante
  • II. Menuetto
  • III. Rondeaux: Allegretto

Robert Schumann (1811-1856) – Märchenerzählungen (Muinasjutustused) op. 132

I Lebhaft, nicht zu schnell

II Lebhaft und sehr markiert

III Ruhiges Tempo, mit zartem Ausdruck

IV Lebhaft, sehr markiert 

Klarnet, vioola ja klaver ei esine just paljudes teostes kolmekesi koos, aga sobivad väga hästi. Vioola paitav kõla lisab klarnetile mahedust ja klarneti eredus vioolale sära. Schumann kirjutas oma ühe viimaseks jäänud teose „Muinasjutud” ühes loomepalangus vaid paari päevaga ja oli teose, aga eriti koosseisuga väga rahul, pidades seda üheks kõige romantilisemaks kõlapildiks. „Muinasjuttudes” ei pidanud ta silmas mingeid konkreetseid lugusid, vaid maalilist ja fantastilist, karakteriteküllast meeleolu, millede põhjal kuulaja võib oma lugudel ise tekkida lasta. 

Mozarti ajal oli klarnet suhteliselt uus pill, mille ta kohe suure rõõmuga kasutusse võttis. Lisaks klarnetikontserdile kirjutas ta ka mitu kammermuusikateost selle uue ja huvitava instrumendiga. Kegelstatt trio on eriline mitmes mõttes – lisaks üsna haruldasele koosseisule on siin ka osade traditsioonilised iseloomud ära vahetatud. Rahulikult voolavale, jutustavale avaosale järgneb üsna pikk ja dramaatilise vahelõiguga Menuett ning trio lõpetab vägagi arendatud, paljude erinevate teemadega Finaal, mis mõjub teose olulisima osana. 

Klarneti ja vioola erinevad iseloomud tulevad ehk kõige selgemalt välja saksa hilisromantiku Max Bruchi palades. Kahes aeglases osas on autor andnud kummalegi pillile oma selge iseloomu ja omad lood, mis algul tunduvad väga erinevad, aga lõpuks sulanduvad kokku. Kiire keskmine pala läheb ühe hingetõmbega nagu äkiline tuulehoog. 

Marten Altrov alustas klarnetimängu õpinguid Nõmme Muusikakoolis Villu Mustingu käe all. Hiljem õpetasid teda Madis Kari ja Meelis Vind. Aastatel 2009–2011 õppis Marten Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Vahur Vurmi ja Vello Sakkose juhendamisel. 2016. aasta kevadel lõpetas Marten Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Hannes Altrovi klarnetiklassi. Hetkel õpib ta Sibeliuse Akadeemias Harri Mäki klarnetiklassis. Ta on võitnud kolmel järjestikusel aastal (2006–2008) I preemia rahvusvahelisel konkrusil “Noored Klarnetistid” (Läti, Rujena).

Aastal 2013 võitis ta Armeenias “Rennessaince” konkurss-festivalil I preemia. Samal aastal saavutas ta III koha telesaates “Klassikatähed“.

Ta on võtnud osa ka mitmete orkestrite tööst nii Eestis kui välismaal: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Festivaliorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Narva Linnaorkester, Euroopa Liidu Noorteorkester,

Euroopa Liidu Puhkpilliorkester, Orkester Norden. Marten on end täiendanud Fabio di Casola, Matthew Hunt’i, Claudio Conti, Juan Esteban Romero, Carina Washingtoni ja Selvadore Rähni

meistriklassides ning soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Narva Linnaorkestri ees. Lisaks mängib ta maailmamuusika bändis nimega Abraham’s Cafe, kellega on välja antud kaks CD-d.
Kontsertreisid nii solisti, kammermuusiku, orkestrandi ja bändiliikmena on teda viinud Põhja-Norrast Lõuna-Aafrika Vabariigini ning Palestiinast Prantsusmaani.

Liina Žigurs alustas oma muusikaõpinguid 4-aastaselt. 1995 lõpetas ta Tallinna Muusikakekskooli, kus õppis Ivi Tiviku viiuliklassis ning Maris Ufferti vioolaklassis. Seejärel jätkusid õpingud Eesti Muusikaakadeemias Maris Ufferti juhendamisel (Bakalaureus 1998) ning aastal 2003 lõpetas ta samas ka magistrantuuri prof. Aleksander Bobrovski juhendamisel. Liina Žigurs on täiendanud end Mikhail Zemtsovi eratundides ning osalenud Fjodor Družinini ja Wolfgang Klossi meistrikursustel. Alates aastast 1998 töötab Liina Žigurs ESROs orkestrandina, aastast 2013 vioolarühma abikontsertmeistrina (kt alates 2004). Liina Žigurs on osalenud erinevate orkestrite (Pärnu Linnaorkester, Tallinna Kammerorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia orkester, XXI Sajandi Orkester, Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester, Narva Linnaorkester, Eesti Festivaliorkester) koosseisus nii vioolarühma kontsertmeistri kui rühmamängijana ning teinud kaasa mitmetes kammerkoosseisudes. Aastail 1998–2002 töötas ta õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis. Lisaks on Liina Žigurs Pärnu Muusikafestivali tiimi liige ning Järvi Akadeemia keelpillikursuste koordinaator.

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. 

Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof. Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof. Arbo Valdma), kust sai nov. 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.
Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vaba-riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile ning on andnud välja Lepo Sumera klaverimuusika plaadi, mis Eesti Muusikaauhindadel 2015 pälvis esikoha heliloomingu plaatide kategoorias. Hetkel on töös Mart Saare kogu soololaulupärandi salvestamine, millest esimene album ilmus kevadel 2018 ja teine just äsja. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M.Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses.
Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt) ja muusikakoolis, alates sügisest 2016 G.Otsa nim. Tallinna muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas,  Gröönimaale ja Fidži saarestikku.