7E0ECF77-DCDD-47DB-A819-6E9FA98631E0Kadri-AnnMõisamängud
Kammermuusikute suvefestival unustatud mõisates 2021

Hispaania lauluraamat
Tuuri Dede (metsosopran), Kadri-Ann Sumera (klaver)
Kavas: Wolf ja Brahms

Kuhu võiks end veel suvisel ajal kujutleda kui mitte Hispaaniasse, kitsastele salapärastele tänavatele, kuumust õhkavate kivide vahele, õitsvatesse aedadesse? Hugo Wolfi „Hispaania lauluraamatus” kohtame temperamentseid hispaanlasi flirtimas, vihastamas, igatsemas, hinge valutamas, õnnest õhkamas – aga ikka enamasti armununa. 

Johannes Brahmsi laululoomingus avaldub autori õrnem, intiimsem, salapärasem pool. Muidu nii suurte vormide ja pikkade liinide meister toonib ja varjundab siin väikesi detaile, andes neile soojust ja sügavust. Ometi on ka neis lühivormides kuulda autori orkestraalset mõtlemist ja haarde sügavust. 

Kavas: 

Hugo Wolf – Hispaania lauluraamat, ilmalikud laulud (valik)

Johannes Brahms – Valik laule („Mainacht”, „Ach, wende diesen Blick”, „Ewige Liebe”, „Sapphische Ode” jt)

 

Tuuri Dede (s 1988) on noor metsosopran, kes tegi 2019. aasta aprillis oma debüüdi nii Müncheni Filharmoonikute kui Taani Rahvusorkestri ees, esitades Barbara Hannigani käe all Mozarti Reekviemi. Dede õpib hetkel eraviisiliselt Carola Guberi juures Leipzigis. Ta lõpetas aastal 2016 ooperilaulu magistratuuri Soomes Sibeliuse Akadeemias (õp Annika Ollinkari) ning on varem omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemias (õp Teele Jõks), õppinud vahetusõpilasena Milaanos Giuseppe Verdi konservatooriumis (õp Cristina Rubin) ning aasta ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis (õp Marika Eensalu). Dede rollide hulka kuuluvad Dorabella (W. A. Mozarti “Così fan tutte”), Frida (Kalevi Aho “Frida y Diego”), Ariel (Sibeliuse “Myrsky”), Ema, Kiil ja Teetass (Raveli “L’enfant et les sortilègès”). Dede on esinenud solistina sellistes suurteostes nagu Elgari “The Dream of Gerontius”; Händeli “Messias”, “Judas Maccabeus” ja “La Resurrezione”; Bachi “Magnificat“ ja h-moll missa; Sibeliuse “Kullervo”; Mendelssohni “Lobgesang”; Pergolesi “Stabat Mater”; Rossini “Petite messe solennelle”; Beethoveni 9. Sümfoonia; Respighi “Lauda per la nativitá del Signore” jt. Konkurssidest pääses Tuuri 2018. aastal poolfinaali rahvusvahelisel Wilhelm Stenhammari konkursil Rootsis; 2017. aastal võitis ta esimese koha rahvusvahelisel konkursil “Havets röst” Ahvenamaal ning teenis finalisti koha ja kolm eripreemiat Vello Jürna konkursil Eestis; 2016. aastal võitis ta esimese ja 2014. aastal kolmanda preemia Mart Saare nimelisel lauljate konkursil ning neljanda koha ja Sibeliuse perekonna eripreemia rahvusvahelisel Sibeliuse konkursil aastal 2015. Lisaks eelmainitutele on Dede teinud koostööd selliste orkestritega nagu Liepaja
sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, AIMA festivaliorkester, Corelli Barokkorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Uue Tänava Orkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkester, Pärnu Linnaorkester, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester, Sibeliuse Akadeemia Barokkorkester, Deutsch- Skandinavische Jugend-Philharmonie jt. ning dirigentidega nagu Barbara Hannigan, Risto Joost, Peter Spissky, Kaspars Putnins, Kaspar Mänd, Tõnu Kaljuste, Toomas Kapten, Erki Pehk, Hirvo Surva, Anssi Mattila, Andreas Peer Kähler, Markus Lehtinen, Edward Anian Cooper, Jaan Ots, Orhun Orhon, Martin Sildos jt. Jaanuaris 2016 tegi Dede oma debüüdi Berliini Filharmoonias.

Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Ta on esmaesitanud mitmeid talle loodud teoseid, näiteks Märt-Matis Lille Klaverikontsert või Nicolas Gilbert’i „A rebours“, samuti teinud mitme XX sajandi muusika tähtteose esiettekandeid Eestis, näit. Karlheinz Stockhauseni „Mantra“ kahele klaverile ja elektroonikale (koos Sabine Simoni ja Hendrik Manookiga), Olivier Messiaeni „Harawi“ sopranile ja klaverile (koos Kai Kallastuga) ja John Cage’i „Kolm tantsu prepareeritud klaveritele“ (koos Hanna Heinmaaga). Sumera eestvedamisel on sündinud ka muusikat ja kujutavat kunsti ühendavaid multimeedia projekte, näit. Kontsert-etendus „Heli:pilt“. Loomulikult hõlmab olulise osa Kadri-Anne repertuaarist tema isa Lepo Sumera looming, aga ka teiste eesti heliloojate muusika.
 Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusika-akadeemias (prof. Peep Lassmann, diplom cum laude) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof. Arbo Valdma), kust sai magistridiplomi (Konzertexamen). Oli DAAD (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaat ning pärast õpinguid osales stipendiaadina aastasel Ensemble Modern`i Akadeemia kursusel Frankfurdis.
 Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vaba-riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, mh II preemia Balti noorte muusikute telekonkursil “Alternatiiv” Riias , eripreemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis  ja diplom Eesti pianistide konkursil ning samas eripreemia kohustusliku teose, Mari Vihmandi „Eskiis 02” esituse eest. On teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile. Sumera on Tartu Uue Muusika Ansambli asutaja ning kunstiline juht. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M.Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses. 
 Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga, töötanud pedagoogina Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas õppejõuna ta Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt) ja muusikakoolis, alates sügisest 2016 on Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli õppejõud. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Muusikasõprade Seltsi üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.