Marko 1Kõrver_Kristjan (2)kuva_03HELIjaKEEL
PLASTIIDSED PSALMID
Kristjan Kõrver, Markku Klami, Marko Veinbergs

15.11.2015 kell 14 Laurelli kohvik, Lahti ( vähendatud koosseis)
20.11.2015 kell 19 Kirjanike maja, Tallinn

Kontserdil kohtuvad pea esmakordselt kolm noort loojat – heliloojad Kristjan Kõrver Eestist ja Markku Klami Soomest ning Eesti pooet Marko Veinbergs. Varasem kokkupuude neil praktiliselt puudub – kontserdi üheks eesmärgiks on tekitada dialoog naabermaade samaealiste loomeinimeste vahel. Konsterdil kõlab uudisteos Kristjan Kõrverilt, mis on ideeline jätk tema varasemale loomingule. Inspireerituna Markku ja Kristjani muusikast kirjutab Marko spetsiaalselt selle kontserdi jaoks uued luuletused. Kontsert on omakorda stardipinnaseks Markku Klamile, kes hakkab kirjutama loodud luule põhjal uudisteost, mis valmib kevadeks 2016 ja kantakse ette Soomes, Helsingis HjaK hooaja lõpu galakontserdil.

Marko Veinbergs kontserdi alapealkirjast “Plastiidsed psalmid”:
Midagi iidset ja plastiidset – elu aluse ja alguse pisikesed ehituskivid. Väikesed vormid, mis vermisid kõige elava ja ilusa. 
Plastiid on liikuva energia kuju. Lisaks on see ruum, mis peidab endas olnu, oleva ja tuleva koodiks krüpteeritud lugu – plastiidset psalmi, mis saab aimatavaks läbi sünesteesia.
 

Kavas:
Kristjan Kõrver:
Canorus (2005) (4 flööti)
Psallite I (2015) ja II (uudisteos) (klavessiin, kannel)
Ludus triplex V (ld kolmekordne mäng) (2015) (tšelesta, tšello, flööt)

Markku Klami:
aura (2009) (altflööt, elektroonika)
ripples (2012) (klaver)
Göreme Echoes (2010) (elektroonika)

Marko Veinbergs:
Tekstid

Esitajad: Tarmo Johannes (flööt), Leonora Palu (flööt), Linda Vood (flööt), Ann Õun (flööt), Kristi Mühling (kannel), Ene Nael (klavessiin), Diana Liiv (tšelesta, klaver), Leho Karin (tšello), Markku Klami (elektroonika), Marko Veinbergs (sõna), Lauri Tõldsepp (sõna, Lahtis)

22-aastane poet Marko Veinbergs on õppinud Tallinna Ülikoolis bioloogoiat. Tänaseks on tal ilmunud kaks luulekogu. Marko Vienbergs endast: Kirja ja sõna olen harrastanud terve elu jooksul. Mu loomingus põrkub keemia alkeemiaga, Füüsika metafüüsikaga, bioloogia loodusmüstikaga ning inimloomus mütoloogiaga. Olen alati püüdnud leida seoseid esmapilgul täielike äärmuste vahel. Sõnale olen alati ka püüdnud visuaalset poolt luua ja pühendan suurema osa oma vabast ajast illustreerimisele.

Markku Klami (s 1979, Turu) alustas kompositsiooniõpinguid 2003. aastal Turu muusikaakadeemias (Tuomo Teirilä, BA 2006), jätkas Helsingis Sibeliuse akadeemias Tapio Tuomela juhendamisel (MA 2010). Klami on kirjutanud orkestriteoseid, teoseid solistile ja orkestrile, kammerooperi, sooloteoseid ja kammermuusikat, kooriteoseid, elektroakustilist muusikat, multimeediateoseid ja elektroonilist muusikat lühifilmidele. Viimastel aastatel on tema helitöid esitatud paljudel olulistel festivalidel ja kontsertidel üle maailma. Kahe orkestriteose eest on ta saanud esikohad kodumaistel kompositsioonikonkurssidel. 2009. aastal oli tema klarnetikontsert „FUME“ II rahvusvahelisel Uuno Klami kompositsioonikonkursil žürii esimene soovitatav teos. 2009–2011 oli ta noorte soome heliloojate rühmituse Korvat Auki! esimees.

Kristjan Kõrver ( s 1976) lõpetas 1997. aastal muusikateooria erialal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, kus õppis loomingut Alo Põldmäe juures. Samal aastal jätkas ta õpinguid Eesti Muusikaakadeemias, mille lõpetas kompositsiooni erialal Helena Tulve ja professor Eino Tambergi juhendamisel 2003. aastal.
Kristjan Kõrveri muusikat on esitanud Tallinna Kammerorkester, Ensemble Voces Musicales ja paljud silmapaistvad interpreedid. Tema teosed on kõlanud paljudel olulistel festivalil nii Eestis kui välismaal. Tema teos “Expansio I” neljale altsaksofonile pälvis festivali “Eesti muusika päevad 2003” heliloojapreemia. 2005. aastal osales Kõrveri teos “co” soolo löökpillidele ja keelpilliorkestrile rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Viinis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias. Ansambliteos “Gratis dictum” pälvis “Eesti muusika päevad 2007” heliloojapreemia. 2013. aastal pälvis Kõrver Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastaauhinna kammerooperi “Raud-Ants” eest.