IMG_6936CB40FD0D-C2B6-44A8-A594-86A25D0D1338HELIjaKEEL 2018/2019. Pühakirjad
Eesti ja lääne nüüdismuusikat sõnakunstiga siduv kontserdisari

Sari HELIjaKEEL alustab seitsmendal hooajal 2018/2019 keskendumist erinevatele pühakirjadele, religioonidele ning elufilosoofiatele. Kõrvutatakse ja leitakse seoseid – kirjanike-heliloojate kooslusi – sarnaste religioossete ja filosoofiliste vaadete või huvide läbi. Hooaja avakontsert “UNI. Jüri Reinvere, Larin Paraske” keskendub Soome-ugri rahvaste loodususunditele ja on vahelüliks kahel eelmisel hooajal vaatluse all olnud kaduvate keelte ja kultuuride teema ning uuel hooajal luubi all oleva filosoofiliste ja religioossete vaadete teema vahel. Hooaja teise kontserdiga jaanuaris 2019 mõtiskleme läbi Riho Esko Maimetsa ning Ernst Enno loomingu teosoofilise maailmavaate üle ning hooaega jääb lõpetama mais 2019 pilguheit sufismi mõjudele Helena Tulve, Tatjana Kozlova ning Doris Kareva loomingus. Kontsertidele lisandub vestlusring, mida toetavad teemaga lähemalt seotud.

UNI. Jüri Reinvere, Larin Paraske 
Soome-ugri rahvaste loodususundid
P 28.10.2018, kell 19 Eesti Raadio 1. Stuudios

Kontserdi kava:

Jüri Reinvere “Liivi itk” fonogrammile (kuulub algselt radiofoonilise ooperi “Vastaskallas” 7. ossa (2003), tekst: liivi rahvaluule)

Jüri Reinvere: Klarnetikvintett “Hävijää” (isuri k. = “kaob”) (uudisteos, mis põhineb isurite keelel ja kultuuril ning on seotud Larin Paraske loominguga). Jüri Reinvvere: Ma tahaksin teoses ennekõike tegeleda Larin Paraske mõjuga Sibeliuse loomingule ja kuidas me seda tänase päeva perspektiivist näeme (enne teose valmimist). Soomeugri ainest on kasutatud läbi muusikaajaloo väga erinevalt — enamasti poliitiliste ajendite toeks, pool-salajaseks informatsiooniks, mis kandub võimupidajate kontrolli alt välja ja kuhugi kaugemale, kuhugile nähtavale. Jean Sibeliusel oli sellega üks asi ajada, Veljo Tormisel teine, kumbagi respekt soomeugri pärimuse ees oli erinev, ühel oli ta müstilis-romantiliseks muutuv, teisel autentsem, kuid samuti Lääne konteksti paigutatud. Ma ise ei ole kunagi soovinud hukka mõista või eelistada ühte-teist, pigem leian, et iga aines võib elada oma elu teisel kujul edasi, ühes teises kontekstis — asjade muutumises on see loomulik. Samas ei saa muidugi unustada, et meie kogemus meie pärimuse ees on siiski lõhkunud meie arusaama sellest: mida tegid, laulsid meie esivanemad, me vaevalt et suudame enam mõista.

Larin Paraske looming Janika Orase esituses

Jean Sibelius: Uni (tugevate soome rahvamuusika sugemetega teos) (seade tšellole ja klaverile)

Kontserdi vahele ja lõppu on põimitud vestlusring loodususunditest ja soome-ugri rahvastest.

 

Esitajad: Toomas Vavilov (klarnet), Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Tammo Sumera (elektroonika), Janika Oras (hääl), Diana Liiv (klaver). Vestlusringi veab Madis Arukask, vestlevad Andres Heinapuu, Taisto Raudalainen, Jüri Reinvere, Janika Oras. 

Kontserdi temaatikaga tahame juhtida tähelepanu isuri rahvusest inimeste elualade looduskeskkonna hävimisohule. https://pluss.postimees.ee/2705708/sadam-soob-polisrahvad

Kontserdiprojekt toimub koostöös Hõimupäevade, Fenno-Ugria Asutuse ning Eesti Maavalla kojaga.

Larin Paraske: https://en.m.wikipedia.org/wiki/Larin_Paraske

Jüri Reinvere: http://www.reinvere.de