Kammermuusika linnas
Hõimurahvaste klassika. Neli hetke

Kai Kallastu (sopran), Diana Liiv (klaver)

Kavas: Liszt, Saariaho, Kangro

Kavas esindab Ungari muusikat Ferenc Liszti “Kolm Petrarca sonetti” (Tre sonetti di Petrarca, 1844–45, 1854) – 1. Rahu ma ei leia / Pace non trovo, 2. Õnnistatud olgu päev / Benedetto sia ‘l giorno ja 3. Nägin maa peal ingellikku ilu / I’ vidi in terra angelici costumi. Soome nüüdisheliloojalt Kaija Saariaholt kõlavad Neli hetke (Quatre Instants, 2003) Amin Maaloufi tekstidele: 1. Igatsus / Attente (Longing), 2. Piin / Douleur (Torment), 3. Hetke hõng / Parfum de l’instant, 4. Kajad / Resonances (Echoes). Kava humoorikamaks küljeks on aga Raimo Kangro Neli aspekti teemale „Armastus ja Surm” op. 63 (2000): 1. Vana arm (sõnad: Leelo Tungal), 2. Gurmaan (sõnad: Maarja Kangro), 3. Aso laul (sõnad: Anna-Magdaleena Kangro) ja 4. Käsilane (sõnad: Kirke Kangro)

Juba kolmandat hooaega toimuvad sügisel (peamiselt oktoobrikuus) Muusikasõprade Seltsi, Tallinna Keskraamatukogu ja Fennu-Ugria Asutuse koostöös kontserdid seoses hõimurahvaste päeva tähistamisega. Soovime välja tuua kontserdikavades 19.-21. sajandi Soome-Ugri hõimurahvaste heliloojate loomingut – nii kunstmuusikat kui ka rahvamuusika sugemetega teoseid.

Käesolev kontserdiprojekt on lied-duo Kallastu-Liiv kolmas ühine ettevõtmine. Ungari helilooja Ferenc Liszti Kolm Petrarca sonetti said lõpliku kuju pärast mitmekordset ümbertöötamist. Itaalia ooperi parimaid traditsioone järgiva meloodiakujundusega laulud avavad helilooja mõtlemise lüürilisi tahke. Laulutsüklis Neli hetke koob soome helilooja Kaija Saariaho tundliku sopranipartii taustale hõrgu klaveripartii. Raimo Kangro vaimukale laulusarjale Neli aspekti teemale „Armastus ja Surm” on kirjutanud tekstid helilooja tütred Maarja, Anna-Magdaleena ja Kirke ning abikaasa Leelo Tungal.

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister ja Irina Gavrilovici. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012.

Pianist Diana Liiv on lõpetanud EMTA magistrantuuri professor Peep Lassmanni klaveriklassis ja cum laude professor Marje Lohuaru kammeransambliklassis. Lisaks on ta täiendanud ennast ka professorite Victor Rosenbaumi (USA), Hui-Ying Tawastsjerna (Soome) ja Konstantin Bogino (Venemaa/Prantsusmaa/Itaalia) juures. Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Hollandis, Itaalias, Iisraelis ja USA-s. Ta on esinenud orkestrisolistina Tallinna Kammerorkestri, Tartu Kammerorkestri, Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga Leedus. Ta on Eesti noorte pianistide konkursi laureaat ja kahekordne laureaat (nii soolo- kui ka kammeransambli kategoorias) rahvusvahelisel pianistide konkursil “Music without limits” Leedus (2010). Kuhmo kammermuusika festivali kursustel Soomes on ta saavutanud nii parima solisti stipendiumi (2008) kui ka parima ansambli auhinna (2009). Diana Liiv on salvestanud koostöös Klassikaraadioga kaks CD-plaati Tšaikovski muusikaga. Ta on Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht ning esineb regulaarselt nii Eestis kui ka välismaal solisti ja kammermuusikuna, tehes koostööd paljude silmapaistvate interpreetidega.