Kammermuusika linnas
Poeet ja tsaar. 20. sajandi vene klassikud

Olga Voronova (viiul), Teele Jõks (metsosopran), Diana Liiv (klaver)

12.05.2014 kell 17.30 Tallinna Keskraamatukogu suur saal

Kavas:

Sergei Prokofjev (1891 – 1953): Sonaat viiulile ja klaverile nr 2, D-duur op. 94a

Dmitri Šostakovitš (1906 – 1975): Kuus laulu Marina Tsvetajeva luuletustele op. 143 (1973) / Шесть стихотворений Марины Цветаевой
1 Minu luuletused / Мои стихи
2 Kust selline õrnus? / Откуда такая нежность
3 Hamleti dialoog südametunnistusega / Диалог Гамлета с совестью
4 Poeet ja tsaar / Поэт и царь
5 Ei, lõi trumm / Нет, бил барабан
6 Anna Akhmatovale / Анне Ахматовой

Sergei Prokjofiev ja Dmitri Šostakovitš on 20. sajandi hinnatumaid venemaa heliloojaid ehk siis – klassikud, kelle heliloomingut ikka ja jälle esitatakse. Kava nimilugu “Poeet ja tsaar” on üks kuuest laulust, mille Šostakovitš kirjutas vene tuntud luuletaja Marina Tsvetajeva tekstidele. Nii nagu ikka kunstnikud üksteise loomingust inspiratsiooni leiavad, on ka Šostakovitš saanud indu kirjutamiseks Marina Tsvetajeva luulest. Venemaa kunstnikud – kirjanikud, muusikud, poeedid – on hinnatud tunnete sügava ja avatud väljendusrikkuse poolest. Kuus laulu kirjutas Šostakovitš oma elu lõpul, mil teadmine pöördumatust haigusest andis heliloojale põhjust tegeleda sügavamalt elu ja surma temaatikaga. Laulude tõsidust leevendab vene hinge lüürilisemat ja poeetilisemat poolt väljendav Prokofievi sonaat nr.2 – virtuoosne ja elegantne muusikapala viiulile ja klaverile.

Olga Voronova on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1999. aastal bakalaureusekraadiga ja 2002. aastal magistrikraadiga professor Endel Lippuse viiuliklassis. Alates aastast 2002 õpib ta EMA doktorantuuris. Olga on täiendanud end aastatel 1997–98 Gnessinite nim Venemaa Muusikaakadeemias professor Halida Ahtjamova juhendamisel, aastatel 1999–2000 Saksamaal Hochschule der Künste Berlinis professor Ilan Gronichi klassis ning 2002. aastal Hogeschool voor de Kunsten Utrechtis professor Keiko Wataya juures. 1997. aastal võttis viiuldaja osa Queen Elisabethi nim Rahvusvahelise Viiuldajate Konkursi raames läbiviidud meistrikursusest Brüsselis, pedagoogideks konkursi žürii liikmed Mikaela Martin, Berl Senovski, Eduard Schmieder ja Pierre Amoyal. Aastal 1999 osales ta meistrikursustel Holland Music Sessions, professoriteks Valentin Zhuk ja Jaques Ghetem. Olga Voronova on pälvinud diplomid Heino Elleri nim Rahvusvahelisel Viiuldajate Konkursil aastatel 1991 ja 1996. Konkursi “Con brio” 1998. a laureaat (ETV preemia). 2000. aastal pälvis laureaaditiitli ESTO 2000 raames läbiviidud noorte talentide konkursil Torontos. Viiuldaja on üles astunud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Narva Linna, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite, samuti Tallinna Kammerorkestri ees. Alates 1995. aastast töötab ta Tallinna Kammerorkestris ja aastast 2001 on Tallinna Keelpillikvarteti liige.

Pianist Diana Liiv on lõpetanud EMTA magistrantuuri professor Peep Lassmanni klaveriklassis ja cum laude professor Marje Lohuaru kammeransambliklassis. Lisaks on ta täiendanud ennast ka professorite Victor Rosenbaumi (USA), Hui-Ying Tawastsjerna (Soome) ja Konstantin Bogino (Venemaa/Prantsusmaa/Itaalia) juures. Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Hollandis, Itaalias, Iisraelis ja USA-s. Ta on esinenud orkestrisolistina Tallinna Kammerorkestri, Tartu Kammerorkestri, Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga Leedus. Ta on Eesti noorte pianistide konkursi laureaat ja kahekordne laureaat (nii soolo- kui ka kammeransambli kategoorias) rahvusvahelisel pianistide konkursil “Music without limits” Leedus (2010). Kuhmo kammermuusika festivali kursustel Soomes on ta saavutanud nii parima solisti stipendiumi (2008) kui ka parima ansambli auhinna (2009). Diana Liiv on salvestanud koostöös Klassikaraadioga kaks CD-plaati Tšaikovski muusikaga. Ta on Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht ning esineb regulaarselt nii Eestis kui ka välismaal solisti ja kammermuusikuna, tehes koostööd paljude silmapaistvate interpreetidega.

Teele Jõks on vabakutseline laulja, kes astub üles ooperi-, oratooriumi- ja operetisolistina, esineb soololaulu- ja barokk-kavadega ning osaleb kaasaegse muusika projektides. Ta on lõpetanud Amsterdami Konservatooriumi ja Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuri. Teele Jõks on Rahvusooper Estonia külalissolist ja tema repertuaari kuuluvad nimiosad Bizet’ „Carmenis“, Rossini „Tuhkatriinus“, Kálmáni „Silvas“ ja Händeli „Julius Caesaris“, samuti osatäitmised Prokofjevi, Verdi ja Tüüri ooperites. Ta on esinenud ka Läti Rahvusooperis ja laulnud Bradamante rolli Händeli ooperis „Alcina“ ning osalenud mitmes projektlavastustes. Teele Jõksi repertuaaris on lai valik baroki ja hilisemate ajastute suurvorme, mida ta on esitanud koostöös Tallinna Barokkorkestri, Corelli Barokkorkestri, Tallinna Kammerorkestri, ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja kammerkoor Voces Musicalesega. Teele Jõks on teinud koostööd pianistide Peep Lassmanni, Piia Paemurru, Marje Lohuaru ja Ralf Taaliga, esitades soololaulukavasid, milles olulisel kohal on 20. sajandi muusika. Tähtis osa Teele Jõksi interpreeditegevuses on 17. ja 18. sajandi kiriku- ja kammermuusikal, mida ta esitab koostöös ajastutruud esituslaadi taotlevate Eesti muusikutega.