Kammermuusika linnas
Dorpat trio

Anna Samsonova (viiul), Enno Lepnurm (tšello), Irina Oja (klaver)

Kavas: Mozart, Brahms

13.03.2015 kell 17.30 Tallinna Keskraamatukogu suur saal

Dorpat Trio (Anna Samsonova, Enno Lepnurm, Irina Oja) musitseerib koos 2012. aasta juunist. Trio korraldab kontserte üle Eesti nii täiskasvanutele kui ka lastele ning võtab osa kontserdisarjadest Musica Sacra, Kammermuusika linnas, Muusika Eestimaale jt. Samas teeb trio koostööd ooperilauljatega kontserdisarjades Viini leierkast ning Con forza e tenerezza. Esmakordselt esineti Narva XVIII J. Mravinski nim rahvusvahelisel muusikafestivalil. Novembris 2012 osales trio VI J. Joachimi nim rahvusvahelisel kammermuusika konkursil Weimaris (Saksamaa). Trio repertuaari kuuluvad teosed klassikast tänapäevani, mõned neist on esmaettekanded Eestis.

Anna Samsonova on õppinud viiulit Narva muusikakoolis, Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on osalenud mitmetel regionaalsetel ja üleriigilistel konkurssidel ning võtnud osa paljudest meistrikursustest. Praegu töötab ta Vanemuise teatri sümfooniaorkestris teise viiuli kontsertmeistrina. 2009. aastal asutas ta koos kolleegidega kammeransambli Dorpat, millest kasvas välja Dorpat Trio.

Enno Lepnurm alustas tšelloõpinguid Tallinna muusikakoolis, õppis seejärel Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on täiendanud ennast mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassides ning esinenud nii solisti kui ka erinevate ansamblite ja orkestrite liikmena Eestis ja välismaal. Aastast 2011 töötab ta Vanemuise sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina ning aastast 2012 on ta Dorpat Trio liige.

Irina Oja on õppinud Krasnojarski Riiklikus Muusika- ja Teatriakadeemias ning töötanud klaveriõpetajana eksperimentaalses keskkoolis Univers. Kontsertmeistrina on ta töötanud Krasnojarski Riiklikus Muusika- ja Teatriakadeemias, Vanemuise teatris, Heino Elleri nim Tartu Muusikakoolis, Tallinna Ülikooli kunstide instituudis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, õppides samas ka magistrantuuris. Ta on kammeransambli Dorpat asutajaliige.

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Klaveritrio B-duur KV 502 (1786)
Mozart on kirjutanud kuus triot klaverile, viiulile ja tšellole (neist esimene – KV 254 aastast 1776 – kannab küll nimetust Divertimento). Trio B-duur KV 502 on Mozarti kolmas teos selles žanris, loodud pärast ooperi “Figaro pulm” tagasihoidliku publikumeenuga esietendust Viinis 1786. aastal. Trio oli kirjutatud arvatavasti eesmärgiga leevendada helilooja rasket rahalist olukorda.
Trio B-duur KV 502 koos Trioga e-moll KV 542 kuulub kahtlemata Mozarti kammerloomingu paremiku hulka. Võrreldes klassitsismi algusperioodi klaveritriodega (eriti Haydni teosed ja Mozarti kaks esimest triot), kus juhtival kohal oli klaveripartii, viiulil kommenteeriv roll ning tšellol dubleeriv bassipartii, on Mozarti Trios B-duur igal pillil oma funktsioon. Bass ei sõltu klaveri bassipartiist, kõigil kolmel pillil on iseseisev ja kaalukas roll. Triot KV 502 iseloomustab suurepärane tasakaal pillide vahel, sagedane polüfooniavõtete kasutamine ning Mozartile igiomane meloodiline leidlikkus.

Johannes Brahms (1833-1897) Klaveritrio nr 3 c-moll op 101 (1887)
Brahmsi kolmas klaveritrio on kirjutatud 1886. aastal, kui helilooja puhkas Thuni järve ääres Švetsis. Inspireerituna kohalikust loodusest ja maastikust kirjutas Brahms seal ka sonaadid tšellole (nr 2 F-duur op 99) ja viiulile (nr 2 A-duur op 100). Brahms oli selleks ajaks kõik suured ja kuulsamad orkestriteosed peale Topeltkontserdi viiulile ja tšellole juba kirjutanud ning keskendus loomingus rohkem erinevatele kammerkoosseisudele ning klaverile ja vokaalile.
Klaveritrio nr 3 on üks lühemaid teoseid Brahmsi kammermuusikas, kestusega umbes 20 minutit. Teose neli osa on lühikesed, aga samas muusikaliselt väga intensiivsed. Trio oli Clara Schumanni, Brahmsi hea sõbra, lemmikteos ning ta oli tihti Brahmsile lehekeerajaks kui autor esitas triot oma muusikutest sõpratega: viiuldaja Joseph Joachimiga ja tšellist Robert Hausmanniga.