Mõisamängud
Loodus muusikas
Diana Liiv (klaver)
25.09.2008 kell 12 Kabala mõis, Järvamaa
26.09.2008 kell 13 Roosna-Alliku mõis, Järvamaa
17.10.2008 kell 14 Tõstamaa mõis, Pärnumaa

Kavas:
Johann Sebastian Bach (1685-1750): Prelüüd ja fuuga Fis-duur HTK I
Ludwig van Beethoven (1770-1827): Sonaat d-moll „Tempest” (Torm), I osa
Fryderyk Chopin (1810-1849): Etüüd op 10 nr 1 C-duur
Ferenc Liszt (1811-1886): Transtsendentne etüüd „Tuisk”
Aleksander Skrjabin (1872-1915): Sonaat nr 4 (Tähesonaat)
Olivier Messiaen (1908-1992): „Inglite pilk” tsüklist „20 pilku Jeesuslapsele“

Käesolev muusikavalik hõlmab ja tutvustab suurt aegruumi muusikaajaloost. Nende vägagi erinevate autorite loomingut ühendab selge seos loodusega. Nii Beethoven kui Liszt kujutavad oma teostes tormiilma – tuule ulumine, keeristorm, tõusvad ja vaibuvad iilid ja rahutus südames. Loomulikult on mässava looduse kujutamise abil väljendatud ka inimhinge draamat.

Nii otseselt pole loodusega seotud Bachi Prelüüd ja fuuga ning Chopini etüüd. Ometi võib fantaasiarikas kõrv ka siin tabada linnulaulu trillerdamise või vägevate merelainete müha.

Skrjabin ja Messiaen on mõlemad sügavalt religioossed loojad, müstikud, kes püüdlesid maailma parandamise ja hinge puhastamise poole läbi muusika. Mõlema teostest kumab läbi tugev usk headuse võitu kurjuse üle ning aukartus Kõiksuse Looja vastu. Kõrgemate sfääride kujutamine muusikas toob loomulikult ka looduslikud kõrgemad sfäärid mängu – tähed, linnud, taevas. Skrjabini loomingu läbivaks juhtmotiiviks on leekide ja tähtede teema, tema muusikalist draamat võikski iseloomustada kuulsate sõnadega „läbi raskuste tähtede poole“. Lõõmavat, samal ajal kauget hiilgust ja tuld on ses muusikas tõepoolest tunda. Messiaen seevastu oli kirglik linnuvaatleja ning linnuhäälte koguja ja kirjutas lausa pedantlikult täpselt linnulaulu muusikasse. Tema inglid troonivad trompetihelide saatel vägevas tähelõõmas, kõrgel taevalaotuses koos mitmesuguste eksootiliste lindudega.