Mõisamängud
Una Corda
Kristi Mühling (kannel), Liis Jürgens (harf), Ene Nael (klavessiin)
30.03.2009 kell 10 Kärstna mõis, Viljandimaa
30.03.2009 kell 14.40 Vana-Võidu mõis, Viljandimaa
Kavas:
Helena Tulve – “..il neige”
Györgi Ligeti – Passacaglia ungherese (ungari passakalja)
Mirjam Tally – “Joon”
Peeter Süda – Gigue (à la Bach)
J. S. Bach – “Jesu bleibet meine Freude” jt.
Selles kavas on kokku saanud kolm esmapilgul üsna erinevat, ent lähemal vaatlusel õige sarnast pilli. Kannel on igale eestlasele tuttav kui rahvapill, mis kõlas talupidudel. Harf on sümfooniaorkestri pill, mida väga sageli kasutatakse siis, kui on tarvis kirjeldada midagi väga sujuvat ja graatsilist – luige lendu, tantsivat haldjat, vete vulinat. Klavessiinil ei näi kummagi pilliga midagi ühist olevat – see on klahvpill, klaveri eelkäija, kunagise aadlirahva meelelahutusinstrument. Ometi on kõik kolm näppepillid – heli tekib pingul pillikeelte tõmbamise ehk näppimise teel. Sellisel teel tekkinud heli on õrn, läbipaistev ning värelev.
Muusikud on esitamiseks välja valinud väga omapärase ja huvitava kava põhiliselt 20. ja 21. sajandi muusikast. Helena Tulve on eesti noorema põlvkonna rahvusvaheliselt tunnustatumaid heliloojaid, kelle käekiri on ülimalt täpne, detailirohke ja peen. Tulve põhiline tähelepanu keskendub kõlavärvile, helile. Üks XX saj. tooniandvaid heliloojaid Ligeti mängib väga sageli erinevate iseenesest lihtsate rütmide ja kujunditega, mis omavahel segatuna moodustavad sootuks uued mustrid. Möödunud aastal Rootsi olulise muusikapreemia saavutanud Mirjam Tally muusika on jõuline ning värvirikas, ta on sageli saanud inspiratsiooni ka rahvamuusikast. Organist ja kirikumees Peeter Süda pidas oma suurimaks eeskujuks Johann Sebastian Bachi ning siin kuulemegi mõlema helilooja teoseid kõrvuti.
Kristi Mühling on innukas nüüdismuusika interpreet ja paljude kandlele loodud uudisteoste esmaesitaja. Muusikuna pühendunud eesti kromaatilise kandle kui mitmekülgse kunstmuusikapilli tutvustmisele. Ansambel „Resonabilis“ (koosseis: sopran, flööt, kannel, tšello) asutajaliige. Esinenud nii solisti- kui kammermuusikuna mitmetel muusikafestivalidel, nagu „NYYD“, Suure- Jaani Muusikapäevad, Tartu Jaani Kiriku Päevad, Eesti Muusika Päevad, Lääneranniku Eesti Päevad Portlandis USA-s 2003, „Kantele ja Kalevala“ Helsingis, Eesti Muusika Festivalil Tirolis Austrias 2006. K. Mühling on võitnud 1. koha Rahvusvahelisel Balti ja Soome kandlemängijate võistlusel Vilniuses, Leedus 2000.
Liis Jürgens on käesoleval ajal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia harfi eriala magistrant, juhendajaks Eda Peäske. 2004. aasta oktoobris osales Liis Jürgens Salvatore Sciarrino workshop’is “Music and creative act” Roomas, 2004 ja 2006 võttis ta osa rahvusvahelisest noorte heliloojate workshop’ist Dundagas, Lätis. 2005. aasta augustis osales Liis Euroopa uue filmimuusika konkursil ja kursustel SoundTrack_Cologne 2.0. 2005. aasta alguses toimunud Eesti Filharmoonia Kammerkoori loomingukonkursil jõudis Jürgensi teos “Unelaul” kolme parema hulka.
Ene Nael on esinenud orkestrisolistina Eestis ja Soomes, mänginud erinevates barokkorkestrites ja kammerkoosseisudes ning osalenud mitmetel Eesti muusikafestivalidel. Ene Nael töötab õpetajana Vanalinna Muusikakoolis, on Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti (EKST) juhatuse liige, kaasatud EKSTi klavessiinikursuste ja kontsertide organiseerimises. Ta on osalenud kahel A.Vivaldi CD-plaadi salvestamisel koos Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga. Ene Nael on 2000. aasta oktoobris EMAs toimunud Bachi klavessiini konkursi laureaat (I preemia), ka on ta osalenud Brügge rahvusvahelisel konkursil 2001. aastal.