Mõisamängud
Uppunud katedraal. Prantsuse impressionistlik muusika
Ele Raik (oboe), Mari Kalmet (fagott), Mai Ots (klaver)
23.04.2009 kell 14 Emmaste mõis, Harjumaa
11.05.2009 kell 12 Ruila mõis, Harjumaa

Kavas:
Claude Debussy: “Uppunud katedraal”
Maurice Ravel: Sonatiin (seade oboele ja klaverile)
Francis Poulenc: trio oboele, fagotile ja klaverile

Võib öelda, et impressionism on üks spontaansemaid ja isiklikemaid kunstivoole ajaloos. Maalikunstnikud püüdsid lõuendile kinnitada kordumatut hetke, seda “praegut” – tabamatut olevikku läbi iseenese silmade. Impressionistlik kunst ei ürita filosoofeerida ega moraliseerida, ta lihtsalt kirjeldab ning annab edasi sageli ülieheda meeleolu. Ka muusikas levis 20. saj. I pooles eriti Prantsusmaal sarnane püüe – kirjeldada, maalida pilte, anda edasi hetke virvendust. Vastupidiselt eelnenud romantilisele muusikastiilile ei kujuta Debussy ja Ravel oma muusikas kunagi isiklikku draamat, hea ja kurja võitlust või suurt valu ja õnne. See-eest on nende muusika väga peen ja värvi- ning valgusküllane. Claude Debussy klaveriprelüüd “Uppunud katedraal” on üks parimaid näiteid selle stiili muusikast. Kuuleme justkui ookeani põhjast kostuvaid kellalööke, võime kujutleda majesteetlike tornide tippe paistmas läbi väreleva veepinna Maurice Raveli Sonatiin ei kirjelda nii konkreetset pilti, pigem sulatab helilooja siin klassitsistlikku vormi- ja joonepuhtust impressionistidele omaste pastelsete värvidega. Sonatiin on helge ja selge nagu pilvitu taevas. Sarnast vormiselgust, aga juba tugevate värvide ja suurte kontrastidega, esindab Francis Poulenci looming. Poulenci muusika on särtsakas, virtuoosne ning efektne. Tema teostest kostab läbi prantsuse päritolu – alati galantne, temperamentne, tundeline ning naljatlev.

Prantsuse 20. saj. heliloojad on üsna palju muusikat kirjutanud puhkpillidele ning  sel kontserdil astuvad klaveri kõrval kuulajate ette lausa kaks erinevat puhkpilli – laulva, tiheda tooniga oboe (mida sageli orkestris kasutatakse kõige kaunimate ja tundelisemate teemade mängimiseks) ning madalama, justkui pisut toriseva ja põriseva häälega fagott.

Ele Raik on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia oboe erialal nii solisti kui ka orkestrandi suunal ja täiendanud end Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis professorite David Walteri, Maurice Burgue´i ja Marcel Ponseele juures. Praegu jätkab Ele õpinguid Eesti Muusika- ja teatriakadeemia magistrantuuris, juhendajaks Olev Ainomäe. Ele Raik on Rahvusooper Estonia orkestri ja Tallinna Barokkorkestri liige. Ta on andnud soolokontserte modernoboega Mehhikos, lisaks esineb ta tihti erinevate barokkorkestrite ja -ansamblite kooseisus nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis. Ele on saavutanud häid tulemusi mitmetel konkurssidel: 2001. a. eripreemia väljendusrikkuse eest Eesti Noorte Puupuhkpillimängijate konkursil, 2005.a. II preemia Jurjanu Andrej Rahvusvahelisel Puupuhkpillide Konkursil Riias, 2006. konkursi “Eesti puhk- ja löökpillisolistid” laureaat.

Mari Kalmet alustas muusikaõpinguid Pärnu Lastemuusikakoolis flöödi erialal, millele hiljem lisandus lisaerialana ka fagott. 2002. aastal jätkas Mari fagotiõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Ilmar Aasmetsa ja seejärel Heiti Riismäe fagotiklassis. Aastal 2005 täiendas Mari end Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias prof. Knut Sönstevoldi juhendamisel. Samuti on ta osalenud mitmete mainekate professorite meistriklassides ja saavutanud III koha Vabariiklikul Puhkpilliinterpreetide konkursil 2008.Hetkel õpib Mari Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias II kursusel lekt. Peeter Sarapuu fagotiklassis.

Mai Ots on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Mati Mikalai juures, lisaks sügissemestril 2004-2005 vahetusüliõpilasena Hamburgi Muusika-ja Teatrikõrgkoolis prof. Volker Banfieldi klaveriklassis ning osalenud paljudel nimekate pianistide meistrikursustel.  Praegu täiendab ennast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris lektor Mati Mikalai klaveri-  ja prof. Matti Reimanni kammeransambliklassis ning töötab Tallinna Muusikakoolis kontsertmeistri ja Rocca al Mare Koolis klaveriõpetajana.