Ida-Raul-DianaMõisamängud
Sügistormid
Ida Teppo (viiul), Marius Järvi (tšello), Diana Liiv (klaver)
(Marius Järvi ootamatu haigestumise tõttu asendas tšellisti Raul Seppel)

17.11.2008 kell 11:30 Harjumaa Aruküla mõis, Harjumaa
17.11.2008 kell 14 Albu mõis, Järvamaa
21.11.2008 kell 16 Tohisoo mõis, Raplamaa

Kavas:
Felix Mendelssohn-Bartholdy (1809 – 1947): Klaveritrio nr. 1 d-moll op. 49
Osad: Molto Allegro ed Agitato, Andante con moto tranquillo, Skertso: leggiero e vivace, Allegro assai.

Felix Mendelssohn oli üks muusikaajaloo andekamaid ja ka elu poolt hellitatumaid isikuid. Juba lapsena saavutas ta tuntuse imelapsena. Tema andele aitas tugevalt kaasa ka majanduslikult kindlustatud, samas kõrgkultuuriline keskkond – pankurist isa salongist kujunes Berliini vaimu- ja kultuurielu keskus. Oma lühikeseks jäänud elu jooksul jõudis Mendelssohn raugematu energiaga tegutseda mitmes vallas – nii heliloojana, dirigendina kui väga mõjuka muusikaelu tegelasena (muuhulgas asutas Leipzigisse esimese saksakeelse muusikakõrgkooli). Tänu tema programmivalikutele tõusis taas au sisse näiteks Bachi muusika, mis oli 19. sajandi algul unustusse vajunud. Austus muusikaliste eelkäijate vastu peegeldub ka tema helikeeles, milles ta järgib üsna klassitsistlikku joont ja peab au sees häid käsitööoskusi. Mendelssohni võiks pidada muusikalise historitsismi esindajaks.

Esimene klaveritrio d-moll on väga hoogne ja selgete kujunditega teos. Esimesele tormlevale, pidevas liikumises osale järgneb helge laululine Andante. Kolmas osa oma sädeleva virtuoossusega toob silme ette pulbitseva purskkaevu ja loob kontrasti finaali marsilikult otsustava meeleoluga.

Felix Mendelssohn oli üks muusikaajaloo andekamaid ja ka elu poolt hellitatumaid isikuid. Juba lapsena saavutas ta tuntuse imelapsena. Tema andele aitas tugevalt kaasa ka majanduslikult kindlustatud, samas kõrgkultuuriline keskkond – pankurist isa salongist kujunes Berliini vaimu- ja kultuurielu keskus. Oma lühikeseks jäänud elu jooksul jõudis Mendelssohn raugematu energiaga tegutseda mitmes vallas – nii heliloojana, dirigendina kui väga mõjuka muusikaelu tegelasena (muuhulgas asutas Leipzigisse esimese saksakeelse muusikakõrgkooli). Tänu tema programmivalikutele tõusis taas au sisse näiteks Bachi muusika, mis oli 19. sajandi algul unustusse vajunud. Austus muusikaliste eelkäijate vastu peegeldub ka tema helikeeles, milles ta järgib üsna klassitsistlikku joont ja peab au sees häid käsitööoskusi. Mendelssohni võiks pidada muusikalise historitsismi esindajaks.

Esimene klaveritrio d-moll on väga hoogne ja selgete kujunditega teos. Esimesele tormlevale, pidevas liikumises osale järgneb helge laululine Andante. Kolmas osa oma sädeleva virtuoossusega toob silme ette pulbitseva purskkaevu ja loob kontrasti finaali marsilikult otsustava meeleoluga.