Mõisamängud
Muusikaline luule
Kadri-Ann Sumera (klaver)
26.02.2009 kell 11.30 Vana-Vigala mõis, Raplamaa
23.03.2009 kell 16 Tohisoo mõis, Raplmaa
24.03.2009 kell 13 Vääna mõis, Harjumaa

Kavas:
Ferenc Liszt (1811-1886): 3 transkriptsiooni Franz Schuberti (1797-1828) lauludest: “Tütarlapse kaebus”, “Serenaad”, “Rändur”
Robert Schumann (1810-1856): Palad tsüklist “8 fantaasiapala op. 12“: “Õhtul”, “Puhang”, “Miks?”, “Tujud”, “Öösel”, “Lugu“, “Unenägude virrvarr“ ja “Laulu lõpp”
Muusika ja sõna pole üksteisest sugugi nii kaugel asetsevad nähtused kui pealtnäha paistab. Luule on alati heliloojatele inspiratsiooniallikaks olnud, ja kui ka otseselt tekste ei viisistatud, siis innustust ja ideid on paljud muusikud kirjasõnast ometi saanud. Siinsesse kavasse ongi valitud teosed, mis üht või teist viisi kirjandusega väga hästi haakuvad. Franz Schuberti peas muutusid peaaegu kõik loetud luuletused vist otsekohe muusikaks – kuidas muidu võiks keegi suuta vaid 31 elatud aasta jooksul üle 600 laulu kirjutada? Lisaks on igaüks neist lauludest tõeline pärl, kus muusika väga täpselt ja tundlikult teksti järgib. Üks muusikaajaloo suurimaid pianiste Ferenc Liszt tegi need laulud enda jaoks ümber – lisas palju noote ja pateetikat, ent kõige selle tagant jääb Schuberti algupära ilusti nähtavaks. Schumanni looming on lausa eriliselt tulvil värsket poeesiat ja ülimalt energiast laetud. Ta suudab oma muusikas tabada alles tekkima hakkavaid nimetuid tundevirvendusi ja üllatuda ning imestada ka kõige tühisemate asjade üle. Aga kui läheb hoo tegemiseks, siis hoia alt! Ta on kui vinna tõmmatud ragulka. Schumann innustus ka kirjasõnast alati väga ja paljude ta teoste puhul on otsesem või kaugem seos mõne raamatu või selle tegelasega; ta oli ka ise väga osav sulesepp, kirjutades pidevalt endaloodud ajakirjas “Uus muusikaajakiri”. Oma Fantaasiapalades on ta saanud otsest inspiratsiooni kuulsa sõnameistri E.T.A. Hoffmanni müstika hämarustesse ja fantaasiamaailma kalduvatest muinaslugudest.

Pianist Kadri-Ann Sumera on saavutanud tunnustust mitmel konkursil, nt II preemia TV-konkursil “Alternatiiv” (Riia, 1997), eripreemia EPTA rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis (2003), diplom 5. ja eripreemia 6. Eesti pianistide konkursilt (1994 ja 2002). Ta on teinud lindistusi Eesti Raadiole ning Antes Editionile ning tihedat koostööd selliste noorte heliloojatega nagu Nicolas Gilbert (Kanada), Evrim Demirel (Türgi), Santa Ratniece (Läti) ja Märt-Matis Lill (Eesti). Aastal 2005 on Kadri-Ann Sumera kuulsa Internationale Ensemble Modern Akademie stipendiaat Frankfurdis. Pianisti püsirepertuaari kuulub lai valik muusikat barokist tänapäevani. Käesoleval ajal on Kadri-Ann Sumera on Eesti Interpreetide Liidu esimees ja töötab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis kontsertmeistrina.