Mõisamängud
Lõbus talupoeg. Robert Schumann 200
Tartu Keelpillikvartett (Kristel Eeroja-Põldoja, Kadri Sepalaan, Kadri Rehema, Reet Mets) ja Kadri-Ann Sumera (klaver)
31.03.2010 kell 13 Emmaste mõis, Hiiumaa
31.03.2010 kell 17 Suuremõisa mõis, Hiiumaa
1.04.2010 kell 12 Pädaste mõis, Saaremaa
1.04.2010 kell 14 Kaali mõis, Saaremaa

Kavas:
Seaded Robert Schumanni “Lastealbumist” (“Lõbus talupoeg” jt)
Antonin Dvorak: Klaverikvintett

Aasta 2010 on muusikamaailmas nimetatud “Schumanni aastaks”, kuna möödub 200 aastat helilooja Robert Schumanni sünnist. Just noorematele kuulajatele peaksid äratundmisrõõmu pakkuma Schumanni “Lastealbumi” palade seaded keelpillidele.

Antonin Dvorakit võib ilmselt kõhklematult nimetada tšehhi kuulsaimaks heliloojaks läbi aegade. Elanud ajal, kus seni Euroopa suurrahvaste varjus elanud väikerahvastes tekkis suur patriotismilaine, valitsevad ka Dvoraki loomingus mõjutused rahvamuusikast ja muusikalised kirjeldused oma kauni kodumaa loodusest. Sageli polegi tegemist otsese rahvaviiside kasutamisega, vaid stilisatsiooniga või tšehhidele omaste tantsude ja laulude kunstmuusikasse toomisega. Dvoraki helikeel on päikeseline ja lahke. Tundub, nagu esineksid tumedamad värvid ja dramaatilised puhangud vaid selleks, et rõhutada helgust ja rõõmu.

Klaverikvinteti koosseis võimaldab vaid viie inimesega saavutada peaaegu orkestraalset kõlajõudu ning värvikust. Sageli on näiteks klaverikontserte ette kantud mitte orkestri, vaid keelpillikvarteti saatel – nelja keelpilliga õnnestub kõik olulised hääled ära mängida. Eriti romantilisel ajajärgul sai see koosseis üsna populaarseks ja paljud heliloojad on kirjutanud kvintette, mis kõlavad kui sümfooniad. Dvorak pole erand – tema teos on nii sisukuselt, kõlavuselt kui monumentaalsetelt mõõtmetelt võrdne Schumanni, Brahmsi jt. kuulsate kvintettidega.

Tartu Keelpillikvartett on loodud 2006. aastal ning koosneb Vanemuise Sümfooniaorkestri rühmakontsertmeistritest ning H.Elleri nim. Tartu muusikakooli pedagoogidest. Kõik on aktiivsed ja nõutud tegevmuusikud.

Pianist Kadri-Ann Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Muusikaakadeemias, mille ta lõpetas diplomiga cum laude, prof Peep Lassmanni klaveriklassis. Pianist jätkas õpinguid Kölni Muusikakõrgkoolis prof A. Valdma juures, kust sai novembris 2004 magistridiplomi (Konzertexamen).
Sumera on saavutanud tunnustust mitmel konkursil, nt II preemia TV-konkursil “Alternatiiv” (Riia, 1997), eripreemia EPTA rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis (2003), diplom 5. ja eripreemia 6. Eesti pianistide konkursilt (1994 ja 2002).
Pianist on teinud lindistusi Eesti Raadiole ning Antes Editionile ning tihedat koostööd selliste noorte heliloojatega nagu Nicolas Gilbert (Kanada), Evrim Demirel (Türgi), Santa Ratniece (Läti) ja Märt-Matis Lill (Eesti). Aastal 2005 on Kadri-Ann Sumera kuulsa Internationale Ensemble Modern Akademie stipendiaat Frankfurdis. Pianisti püsirepertuaari kuulub lai valik muusikat barokist tänapäevani.