Mõisamängud
Rapsoodia. Ferenc Liszt 200
Kai Kallastu (sopran), Diana Liiv (klaver)
24.01.2011 kell 14 Vääna mõis, Järvamaa
24.01.2011 kell 18 Vasalemma mõis, Harjumaa
Kavas:
Ferenc Liszt: Kolm Petrarca sonetti, Ungari Rapsoodia nr 2
Ungarlane Ferenc Liszt, kelle sünnist aastal 2011 möödub 200 aastat, on kõrvuti Paganiniga üks muusikaajaloo suurimaid legende. Vapustava pianisti, ereda ja isiksuse ning uuenduslikkude ideedega heliloojana küttis ta kirgi kõikjal, kuhu ta ilmus. Teda peeti vaheldumisi küll jumalast valgustatud geeniuseks, küll tühiseks virtuoosiks, küll kuradiks endaks – sest kuidas muidu seletada sellist üleinimlikku sõrmejooksu! Tuntud on joonistused temast, kus ta istub lehvivate juuste, vaimustunud pilgu ja vehkivate kätega kõikvõimsa valitsejana klaveri taga. Liszti loomingus on kuulda kõik autori mitmekülgse isiksuse tahud: siin on nii suurejoonelist klaveritehnikat, teatraalseid heliefekte kui ka üllatavat lüürikat ning tundelisust.
Ettekandele tuleb ka üks Liszti tuntumaid teoseid, ungari mustlaste keevalistest tantsuviisidest inspireeritud „Ungari rapsoodia nr. 2″, mis vast tuttav ka kõige noorematele kuulajatele Disney multifilmist “Tom ja Jerry. Kassikontsert”.
Silmapaistva Itaalia poeedi, teadlase ja humanismi suurkuju Francesco Petrarca (1304-1374) sügavad tundelised tekstid on inspireerinud paljusid heliloojaid eri aegadel. Liszti laulud „Kolm Petrarca sonetti“ avavad veidi teistsuguse tahu heliloojas – laulude meloodiline kontuur on ilulev ja järgib parimaid itaalia ooperite traditsioone. Nendest lauludest on olemas mitmeid versioone nii eri hääleliikidele kui ka sooloklaverile. Samuti on neid laule hiljem orkestreeritud ning nad kuuluvad nõudlike lauljate püsirepertuaari.
Sopran Kai Kallastu on Pärnus elav vabakutseline laulja, esinenud ooperi- ja suurvormisolisti ning kammerlauljana Eestis, Lätis, Saksas, Soomes jne. Kai Kallastu repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ja ta on olnud mitmete eesti heliloojate teoste esmaesitaja. Ta on lõpetanud Helsingi Metropolia Ülikooli muusikamagistrina klassikalise laulu ja vokaalpedagoogika erialal ning täiendanud end mitmete nimekate vokaalpedagoogide juhendamisel: prof. Irina Gavrilovici, prof. Teresa Żylis-Gara, prof. Eva Blahova ja prof. Nelli Manuilenko.
Viimased aastad on Kai Kallastu teinud intensiivset koostööd oma repetiitori ja abikaasa Andrus Kallastuga. Ta on 2007. aastal loodud kontseptuaalse muusikateatrikollektiivi Repoo Ensemble liige ning Pärnu kontserdielu üks aktiivsematest ja kõrgetasemelisematest elavdajatest.
Kai Kallastu oli Eesti Interpreetide Liidu 2009. ja 2010. aasta stipendiaat.
Pianist Diana Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof. Peep Lassmanni klaveriklassis, täiendanud ennast USA-s Longy Scool of Music´is ning Helsingis Sibeliuse Akadeemias. Alates aastast 2009 osaleb ta regulaarselt Rahvusvahelistel meistrikursustel Itaalias prof. Konstantin Bogino juhendamisel. Ta on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s, Itaalias ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina (Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga, Tallinna Kammerorkestriga, Tartu Kammerorkestriga).
Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut “Neli heldet haldjat” ja “Võluvitsa vägi” ning ta on esinenud paljudes noortele suunatud klassikalist muusikat tutvustatavates kontserdiprojektides Eesti Kontserdi noortekontsertide ning sarja “Klaverijutud” ja “Kammermuusika mõisakoolides” raames. Diana Liiv on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht.
Diana Liiv on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music without limits“ Leedus – 3. koht soolokategoorias ning 4. koht kammermuusika kategoorias.