Mõisamängud
Saagem tuttavaks: fagott ja tromboon
Johanna Tuvi (fagott), Toomas Vana (tromboon), Kadri-Ann Sumera (klaver)
15.02.2011 kell 9 Võidula mõis, Pärnumaa
15.02.2011 kell 12.15 Tõstamaa mõis, Pärnumaa
28.02.2011 kell 9.15 Ala Rahvamaja, Valgamaa
28.02.2011 kell 11.15 Palupera mõis, Valgamaa
Kavas:
Sergei Prokofjev: Vanaisa teema fagotile tsüklist “Petja ja Hunt”
Alexandre Tansman: Sonatiin fagotile ja klaverile
Frank Martin: Ballaad tromboonile ja klaverile
Sellel kontserdil kõlavad kaks põnevat madala häälega puhkpilli – puupuhkpillide bassipill fagott ning vaskpillide rühma kuuluv tromboon. Veidi ninahäälse heliga fagott mängib sageli nö. „törtsutades“ muusika alumist liini, ent tegelikult on tegemist vägagi tundelise kõlaga pilliga, millel on võimalik mängida ka kauneid romantilisi meloodiaid ja virtuoosseid käike. Tromboon oma tõsise ja piduliku kõlaga seostub kergesti matuse- või kirikumuusikaga, ent ka siin on tegelikult pilli kasutusvõimalused palju suuremad. Tromboon esineb nii orkestris, kus ta võib üldisele kõlale palju suurust ja vägevust juurde anda, kammermuusikas, kus tuleb esile tema sume ja mahlakas tämber, kui ka jazzmuusikas big-bandi olulise liikmena.
“Vanaisa” teema fagotile pille tutvustavast muusikalisest muinasjutust “Petja ja hunt” pakub äratundmisrõõmu loodetavasti ka noorematele kuulajatele. Kui pilliga tutvus tehtud, kõlab kontserdil 20. sajandi kuulsate fagotiteoste autori, Pariisis tegutsenud Alexandre Tansmani sonatiin fagotile ja klaverile. See on rütmikas, vaimukas ning veidi jazzilik teos.
Teise põneva puhkpilli, trombooni esituses kõlab Frank Martini “Ballaad tromboonile ja klaverile”, mis on kuulsamaid lugusid tromboonirepertuaarist. Soolopill tromboon näitab seal üllatavat väledust ja paindlikkust.
Johanna Tuvi ja Toomas Vana on hoolimata oma noorest east juba korduvalt ennast tõestanud suurepärased muusikud. Johanna töötab aastast 2006. Vanemuise Sümfooniaorkestris regulaatorina. Aastal 2008 pälvis ta muusikakoolide vahelisel puhkpillimängijate konkursil 1. koha. Toomas saavutas 1. koha nii 2008. kui 2009. aasta muusikakoolide konkursil, lisaks 3. koht 2008. aasta Eesti Interpreetide Konkursil. Mõlemad on esinenud solistina Eller Sinfonietta ees.
Pianist Kadri-Ann Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Muusikaakadeemias, mille ta lõpetas diplomiga cum laude, prof Peep Lassmanni klaveriklassis. Pianist jätkas õpinguid Kölni Muusikakõrgkoolis prof A. Valdma juures, kust sai novembris 2004 magistridiplomi (Konzertexamen).
Sumera on saavutanud tunnustust mitmel konkursil, nt II preemia TV-konkursil “Alternatiiv” (Riia, 1997), eripreemia EPTA rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis (2003), diplom 5. ja eripreemia 6. Eesti pianistide konkursilt (1994 ja 2002).
Pianist on teinud lindistusi Eesti Raadiole ning Antes Editionile ning tihedat koostööd selliste noorte heliloojatega nagu Nicolas Gilbert (Kanada), Evrim Demirel (Türgi), Santa Ratniece (Läti) ja Märt-Matis Lill (Eesti). Aastal 2005 on Kadri-Ann Sumera kuulsa Internationale Ensemble Modern Akademie stipendiaat Frankfurdis. Pianisti püsirepertuaari kuulub lai valik muusikat barokist tänapäevani.