Mõisamängud
Malera Kasuku. Lepo Sumera 60
Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver)
15.11.2010 kell 13 Maidla mõis, Ida-Virumaa
15.11.2010 kell 15 Mäetaguse mõis, Ida-Virumaa
16.11.2010 kell 13 Emmaste mõis, Hiiumaa
16.11.2010 kell 14.30 Suuremõisa mõis (Üle viidud Käina Huvi- ja Kultuurikeskusesse), Hiiumaa
Kavas:
Felix Mendelssohn-Bartholdy (1809 -1847): Klaveritrio d-moll
Dmitri Šostakovitš (1906-1975): Klaveritrio nr 2
Mati Kuulberg / Lepo Sumera / Raimo Kangro: Malera Kasuku trio
Noore imelapse Felixi andele aitas tugevalt kaasa majanduslikult kindlustatud, samas kõrgkultuuriline keskkond – pankurist isa salongist kujunes Berliini vaimu- ja kultuurielu keskus. Elu jooksul tegutses Mendelssohn raugematu energiaga mitmes vallas – nii heliloojana, dirigendina kui väga mõjuka muusikaelu tegelasena (muuhulgas asutas Leipzigisse esimese saksakeelse muusikakõrgkooli). Mendelssohni võiks pidada muusikalise historitsismi esindajaks -tema helikeeles peegeldub austus muusikaliste eelkäijate vastu. Üks kammermuusika populaarsemaid teoseid – Mendelssohni Klaveritrio d-moll on väga hoogne ja selgete kujunditega teos. Helilooja on siin suutnud ühendada romantilisele ajastule omase emotsionaalse ja ehk mõnevõrra süngegi tundetooni klassikaliselt selge vormilise ülesehitusega.
Mendelssohni kõrval on selle kontserdi kavva valitud trio veel ühelt suurelt sümfoonikult – Šostakovitšilt. Ka tema käekiri on kammermuusikas väga orkestraalne – suured kõlamassiivid ning väga värvikirev helikeel. Laval on vaid kolm inimest, ent mõnikord kõlab see nii võimsalt, nagu mängiks korraga terve suur orkester. Šostakovitš on selles teoses kasutanud meeldejäävaid juudi rahvaviise, teos on mõjutatud ka teise maailmasõja traagilistest sündmustest ning kirjutatud Šostakovitši lähedase sõbra kaotuse järgselt. Sügavmõtteline – kord irooniline, kord traagiline, siis jälle kaasakiskuvalt tempokas ning karakteerne – see on teos, mis võidab alati kuulajate südameid.
„Tundmatu jaapani helilooja“ Malera Kasuku Trio on tegelikult kolme varalahkunud eesti klassiku – Mati Kuulbergi, Lepo Sumera ja Raimo Kangro ühine väike noorusvemp. Naljalembesed ülikoolikaaslased ja head sõbrad kirjutasid kolme peale teose, kus igaühe osaks jäi ühe pilli partii. Seda pisut unustuse hõlma vajunud teost on ehk paslik meelde tuletada just nüüd, kui kevadel möödus 60 aastat Lepo Sumera sünnist.
Viiuldaja Olga Voronova on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1999. aastal bakalaureusekraadiga ja 2002. aastal magistrikraadiga professor Endel Lippuse viiuliklassis. Alates aastast 2002 õpib ta EMA doktorantuuris. Olga on täiendanud end aastatel 1997–98 Gnessinite nim Venemaa Muusikaakadeemias, Saksamaal Hochschule der Künste Berlinis ning Hogeschool voor de Kunsten Utrechtis. Olga Voronova on pälvinud diplomid Heino Elleri nim Rahvusvahelisel Viiuldajate Konkursil aastatel 1991 ja 1996. Konkursi “Con brio” 1998. a laureaat (ETV preemia). 2000. aastal pälvis laureaaditiitli ESTO 2000 raames läbiviidud noorte talentide konkursil Torontos. Viiuldaja on üles astunud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Narva Linna, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite, samuti Tallinna Kammerorkestri ees. Alates 1995. aastast töötab ta Tallinna Kammerorkestris ja aastast 2001 on Tallinna Keelpillikvarteti liige.
Leho Karin on üks Eesti tuntumaid ja nõutumaid noorema põlve tšelliste. Ta on eesti tšellokoolkonna grand old lady Laine Leichteri lapselaps.Vanaema oli ka poisi esimene tšelloõpetaja. Pärast Toomas Velmeti tšelloklassi lõpetamist Tallinna konservatooriumis on Leho Karin end täiendanud veel kuulsate professorite juures Venemaal, Saksamaal ja Rootsis. Praegu õpetab ta ise tšellot Tallinna muusikakeskkoolis, mängib NYYD Ensemble´is ja Tallinna Kammerorkestris, esineb ansamblisti ja solistina.
Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina (Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga). Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut “Neli heldet haldjat” ja “Võluvitsa vägi”. 2009. juulis võitis Diana Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhinna, käesoleval aastal pälvis rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music without limits“ Leedus 3. koha soolokategoorias ning 4. koha kammermuusika koos Kristina Kriidiga.