Mõisamängud
Kaks sonaati ja pala
Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver)
20.01.2012 kell 9 Mõdriku mõis, Kääne-Virumaa
20.01.2012 kell 11:00 Kiltsi mõis, Lääne-Virumaa
26.01.2012 kell 9.30 Paide Kultuurikeskuse väike saal, Järvamaa
26.01.2012 kell 10.55 Väätsa mõis, Järvamaa
2.02.2012 kell 9.25 Adavere mõis, Jõgevamaa
2.02.2012 kell 11 Lustivere Põhikool, Jõgevamaa
31.03.2012 kell 18 Kõue mõis, Harjumaa
Kavas:
Richard Strauss: Sonaat tšellole ja klaverile
Robert Schumann: Pala rahvalikus stiilis
Alo Mattiisen: Sonaat tšellole ja klaverile
Hilisromantiku Richard Staussi muusika on oma ajastule omaselt jõuline ja heroiline ning täis nooruslikku hoogu. Kõik tunded ja meeleolud on siin justkui veidi üle paisutatud – kui juba õrnus, siis maksimaalne, kui uljus, siis samuti maksimaalne. Ühe vallutatud mäetipu järel tuleb otsemaid hakata pürgima järgmisele, justkui kiik, mille hoogu lükatakse julgelt aina suuremaks. Romantilisele ajajärgule oligi omane usk inimese ja isiksuse kõikvõimsusse ja vaimu suurusse, üliinimese ideesse ja optimistlikku kujutlusse, et tahe ja kujutlusvõime võidab kõik raskused ja peaaegu isegi füüsikaseadused.
Schumanni eluajal (1810-1856) muutus huvi rahvaloomingu vastu üha suuremaks. Koguti tekste, viise, tantse, legende, ja kasutati kõike seda ka kunstmuusikas ja kirjanduses. Sageli komponeeriti ka nö. libarahvaluulet – rahvalikus stiilis, ilma konkreetseid allikaid kasutamata. Maalähedast elu idealiseeriti, linnastuv ühiskond hakkas tundma igatsust lihtsuse ja looduse järele. Schumanni palad rahvatoonis on sellest kõigest hea näide – lihtsad, selged ja helged palad täis kütkestavat idülli ja pastoraalsust.
Teistmoodi optimism seondub Alo Mattiiseniga, meie ärkamisaja muusikuga, kellest mõeldes
meenuvad esmajoones kogu eesti rahvast liitnud laulud ja jõulune omariikluse sõnum ning
pisut hipilik vabadusepüüe. Lisaks populaarsetele lauludele on igati klassikalise hariduse
saanud autor kirjutanud teoseid ka akustilistele instrumentidele ning sel kontserdil kuulemegi
tema sonaati tšellole ja klaverile.
Leho Karin on üks meie tuntumaid ja nõutavamaid noorema põlve soliste ja ansamblitšelliste.Leho Karin lõpetas Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri tšelloklassis, järgnesid õpingud Tallinna Konservatooriumis Toomas Velmeti juures. Ta on täiendanud end professorite M. Homitseri (Venemaa), J. Schwabi (Saksamaa) ja F. Helmersoni (Rootsi) juures, viimase käe all täiendas end 1991–1992 ka pidevamalt Rootsi Edsbergi Muusikainstituudis, samas on ta lihvinud oma oskusi veel Martin Ostertagi juures Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis. Leho Karin on vabariikliku keelpillimängijate konkursi laureaat (1987) ning osalenud 1990. a. Müncheni ARD konkursil. 1993. aastast mängib Leho Karin Tallinna Kammerorkestris. Solistina on ta üles astunud Soomes ja Rootsis ning osalenud paljudes projektides Eestis. Käesoleval ajal mängib ka NYYD Ensemble’is ja on tšellopedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis.
Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina (Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga). Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut “Neli heldet haldjat” ja “Võluvitsa vägi”. Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music without limits“ Leedus – 3. koht soolokategoorias ning 4. koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos.