Mõisamängud
Debussy 150
Villu Vihermäe (tšello), Kadri-Ann Sumera (klaver)
31.01.2012 kell 12.30 Mooste mõis, Põlvamaa
31.01.2012 kell 14.45 Ülenurme Muusikakool, Tartumaa
31.01.2012 kell 17 Räpina mõis, Põlvamaa

Kavas:
Debussy – Sonaat tšellole ja klaverile, Väike süit
Faure – Sitsiliaana, Romanss

Aastal 2012 täitub 150 aastat prantsuse impressionistliku helilooja Claude Debussy sünnist. Just Debussyst alustavad paljud muusikateadlased nö. „uus muusika“ ajaarvamist, romantilise mõttemaailma lõppu. Tõepoolest oli Debussy helikeel, harmoonia ja meloodia käsitlus väga uuenduslik, lausa revolutsiooniline ning vastandus tugevalt romantismiajastule iseloomulikule tundelisusele ning tunglevusele. Debussy muusika on pigem kirjeldav, pilte maaliv, kerge ja värviküllane.

Varajane teos „Väike süit“ on algselt kirjutatud hoopis klaverile neljal käel. See on helge ja meloodiline teos, mis oma vaimsuses on võtnud eeskuju prantsuse suurtelt rokokooaegsetelt maalikunstnikelt Watteault ja Fragonard’ilt – ka siin võib kujutleda aadliseisuse graatsilisi neide ja noorukeid sosistavate pargipuude all kurameerimas ja flirtimas. Sonaat tšellole ja klaverile on juba küpse autori tõsine ja väga viimistletud teos. Alapealkirjana kannab see nime „Kuu peale vihane Pierrot“. Eriti keskmises osas „Serenaadis“ muutub igavese õnnetu armastaja haledat, katkendlikku lembelaulu laulev kurb kuju lausa käegakatsutavaks.

Et anda aimu, millises keskkonnas suur novaator Debussy oma teoseid lõi, esitame ka suure prantsuse romantiku Gabriel Faure kaks võluvat väikepala – kõlavad sentimentaalsevõitu Romanss ja hällilaululik Sitsiliaana.

Villu Vihermäe on õppinud TMKKs Laine Leichteri tšelloklassis, EMTAs dots. Henry-David Varema juhendamisel ja Leipzigis F. Mendelssohn-Bartholdy nim. Muusikakõrgkoolis prof. Peter Hörr’i juures.
1998 saavutas Villu Riias A.Dombrovska nim.  rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil 3. koha. 2000 Liezen’ís rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil sai ta diplomi ning 2003 ESTA keelpillimängijate konkursil saavutas 3. koha. 2004 aastast tegutseb ka barokkmuusikuna ning on barokkansambli Corelli Consort liige. Aastatel 2004-2008 töötas Villu ERSO-s tšellistina ning enne Saksamaale õppima siirdumist oli tunnustatud tšelloansambli C-Jam (asutaja)liige. Hetkel on ta vabakutseline. Solisti ja kammermuusikuna on esinetud Soomes, Saksamaal, Austrias ja Baltikumis.

Pianist Kadri-Ann Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eesti Muusikaakadeemias ja Kölni Muusikakõrgkoolis. Kadri-Ann on saavutanud tunnustust mitmel rahvuslikul ja rahvusvahelisel konkursil ning teinud lindistusi Eesti Raadiole ja Antes Editionile. Üks Eesti aktiivsemaid pianiste, kelle lai repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäevani, ka paljude teoste (mh. Märt-Matis Lille Klaverikontsert) esmaesitaja. Esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (dir. Arvo Volmer), Dresden Sinfonietta (dir. Milko Kersten), Pärnu Linnaorkestri (dir. Risto Joost) jt. ees. Käesoleval ajal tegutseb ta H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis ning teeb kaastööd Klassikaraadiole. Kadri-Ann on ka üks Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade eestvedajatest. Lisaks klaveri mängimisele tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.