Mõisamängud
Gambakonsortsium väike rinG
Tõnu Jõesaar (tiiskantgamba, bassgamba), Leho Karin (tenorgamba, tšello), Peeter Klaas (bassgamba, kommentaarid)
27.03.2012 kell 10.20 Leisi Keskkool, Saaremaa
27.03.2012 kell 12.15 Kaali mõis, Saaremaa
27.03.2012 kell 13.35 Kaarma mõis, Saaremaa
3.05.2012 kell 10.20 Koeru mõis, Järvamaa
3.05.2012 kell 13 Kabala mõis, Järvamaa
Kavas:
Inglise 16.-17. sajandi kolmehäälne gambamuusika, fantaasiad, tantsud ja kõlapildid elust enesest autoritelt O. Gibbons, M. East, T. Hume, M. Locke, H. Purcell ja A. Ferrabosco II.
Gambistide kavas on Inglise ja Šoti 17.sajandi esimese poole heliloojad. Varaseim neist, Thomas Lupo, hakkas 16-aastaselt mängima kuninganna Elizabeth I õukonnas. Säilinud ürikutest võib lugeda, et õukonnamuusiku elu polnud sugugi kerge – 1627. aastal pidi ta oma veel saamata tuludest lubama võlanõudjatele 100 naela. Samuti on kirjas, et ta sai selle eest naiselt suure peapesu. Need heliloojad on kõik oma ajastu parimad. Eluloolised andmed neist on suhteliselt markantsed – elukäik oli paljudel keeruline. Orlando Gibbonsit peetakse väljapaistvaks heliloojaks, aga tema elukäik katkes juba 42-aastaselt salapärase haiguse tagajärjel. Aasta hiljem suri ta naine, jättes lapsed Orlando venna kasvatada. Šoti helilooja Tobias Hume´i peetakse aga säilinud remarkide järgi naljameheks, sõdur-heliloojaks, kes nõudis kuningalt laevastikku, ja lubas sellega teenida kolme kuu vältel 20 miljonit naela. Oma petitsioonis nimetab ta end koloneliks, aga surmatunnistusel seisvat siiski kapten. Helilooja Alfonso Ferrabosco kohta kirjutatakse kõige olulisema eluloolise faktina aga seda, et tema kolm märkimisväärselt andekat poega said muusikuteks ja tema tütred abiellusid kõik muusikutega. Selline värvikas seltskond. Aga muusika on neil barokiajastule kohaselt positiivne – sel ajastul oli „moes“ olla õnnelik, rahujalal Jumala, iseenda, ühiskonna ja riigiga – veel, enne Euroopat vapustanud revolutsioonide lainet ja romantismi õnnetu-olemise kultust. Võrdluseks oma eelkäijale viola da gambale kõlab muusika ka tšellol.
Pillimehed on kõik Eesti hinnatuimad kammermuusikud. Tõnu Jõesaar mängib mitmetes barokk-koosseisudes ja töötab tšellistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Leho Karin on Tallinna Kammerorkestri ja NYYD Ensemble´i liige, Peeter Klaas aga neist kõige pikema staažiga gambamängija – ansambli Hortus Musicus liige alates 1976. a.