Merle HillepMõisamängud
Prantsuse klassika. Claud Debussy 150
Merle Hillep (sopran), Diana Liiv (klaver)

27.04.2012 kell 9.50 Kärdla Muusikakool, Hiiumaa
27.04.2012 kell 12 Suuremõisa mõis, Hiiumaa
27.04.2012 kell 13.30 Käina Huvi -ja Kultuurikeskus, Hiiumaa

Kavas:

Claude Debussy:
Viis laulu Paul Bourget poeemidele:
I Beau Soir (Kaunis õhtu), II. Romance (Romanss), III. Les Cloches (Kellad), IV. Paysage Sentimental (Sentimentaalne maastik), V. Voici Que le Printemps (Selline on kevad)
Kaks prelüüdi:
Les fées sont d’exquises danseuses (Haldjad on võrratud tantsijannad)
La cathédrale engloutie (Uppunud katedraal)

Oliver Messiaen:
Regard Des Anges (Inglite pilk)

Eric Satie:
Véritables préludes flasques (pour un chien) (Kolm loperdavat prelüüdi koerale)
I Severe reprimande (Karm noomitus), II Seul a la maison (Üksi kodus), III On joue (Mäng)

Aastal 2012 täitub 150 aastat prantsuse impressionistliku helilooja Claude Debussy sünnist. Just Debussyst alustavad paljud muusikateadlased nö. „uue muusika“ ajaarvamist, romantilise mõttemaailma lõppu. Tõepoolest oli Debussy helikeel, harmoonia ja meloodia käsitlus väga uuenduslik, lausa revolutsiooniline ning vastandus tugevalt romantismiajastule iseloomulikule tundelisusele ning tunglevusele. Debussy muusika on pigem kirjeldav, kerge ja värviküllane. Tema loomingust tulevad esitusele viis kaunist ja hõrku laulu, mille pealkirjad räägivad juba ise enda eest: sulnist rahu täis „Kaunis õhtu“, tundeline “Romanss“, meeleolupilt „Kellad“, „Sentimentaalne maastik“ ja kevadekuusse hästi sobiv laul „Selline on kevad“. Ka klaveriprelüüdidel on ilmekad pealkirjad: „Haldjad on võrratud tantsijannad“ portreteerib kauneid kergejalgseid nümfe ning „Uppunud katedraalis“ võib kerge vaevaga ette kujutada kumedaid salapäraseid kellalööke vetevaimude kuningriigist.

Eric Satie vaimukast ning naivistlikult omapärasest loomingust tuleb esitusele väike tsükkel

„Kolm loperdavat prelüüdi koerale“: kolm seika inimese parima sõbra igapäevaelust alapealkirjadega „Karm noomitus“, „Üksi kodus“ ja „Mäng“. Hoopis tõsisem autor on Olivier Messiaen, üks XX keskpaiga olulisemaid ja mõjukamaid Lääne autoreid, kelle loomingus põimuvad mõjutused idamaade rütmi- ja laadisüsteemist, lindude laulust ja autori sügavalt katoliiklikust maailmavaatest. Palas „Inglite pilk“ kuuleme taevaste trompetite kõrvulukustavat koori, lindude kriiskavat laulu ning inglite hämmingut sündinud Jumalapoja üle.

Merle Hillep (sopran, muusika- ja hääleterapeut) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia dotsent Tiiu Levaldi lauluklassis, täiendanud end Itaalias, Saksamaal ja Soomes Sibeliuse Akadeemia ooperistuudios. Ta on pälvinud II
preemia 1997. a Tiit Kuusiku nim lauluvõistlusel ja Irina Arhipova eripreemia 2002. a Tšaikovski nim. lauluvõistlusel. Laulja on osalenud erinevates ooperi, – oratooriumi- ja kontsertprojektides Eestis, Soomes ja Valgevenes;
töötanud kultuuri- ja huvijuhina, koostanud kontsertprogramme, olnud mitmete laste laulukonkursside žüriiliige. Lisaks aktiivsele loomingulisele tegevusele avastas laulja muusika teraapilise olemuse ning on alates 2001. aastast nii Eestis kui Soomes toiminud laste ja täiskasvanute hääletreener- konsultandina, täiendanud end muusikateraapia alal ning jätkuvalt erinevate loovteraapiaalaste õpingutega.

Pianist Diana Liiv on lõpetanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiabakalaureuseõppe ja magistriõppe prof. Peep  Lassmanni klaveriklassis ja käesoleval ajal omandab teistkordset magistrikraadi prof. Marje Lohuaru kammeransambliklassis. Diana on täiendanud ennast ka Bostoni muusikaülikoolis Longy School of Music (1995-1997) prof. Victor Rosenbaumi ning Erasmuse stipendiumiga Sibeliuse Akadeemias (2007-2008) Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel. Alates 2009 a. täiendab ta ennast rahvusvahelises pianistide akadeemias Bergamos prof. Konstantin Bogino klaveriklassis. Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Lätis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Iisraelis, USA-s, Venemaal ja Hollandis. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina (Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga). Diana Liiv on kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut “Neli heldet haldjat” ja “Võluvitsa vägi”. Diana Liiv on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil “Music without limits” Leedus – 3. koht soolokategoorias ning 4. koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos.