Mõisamängud
Klaveritrio. Heino Eller 125
Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver)
1.06.2012 kell 10 Tilsi Põhikool, Põlvamaa
1.06.2012 kell 12 Haanja Rahvamaja (koostöös Rogosi mõisaga)
1.06.2012 kell 14 Erastvere mõis, Põlvamaa
15.06.2012 kell 14 Mõdriku mõis, Lääne-Virumaa (esineja haigestumise tõttu asendas viiulimängijat Harry Traksmann)
15.06.2012 kell 16 Aa mõis, Ida-Virumaa (esineja haigestumise tõttu asendas viiulimängijat Harry Traksmann)
15.06.2012 kell 18 Kukruse mõis, Ida-Virumaa (esineja haigestumise tõttu asendas viiulimängijat Harry Traksmann)
Heino Eller: Lüürilised palad klaveritriole, Männid, Õhtulaul
Arvo Pärt: Scala cromatica, Alinale, Mozart-Adagio, Fratres, Peegel Peeglis
Heino Eller on meie eesti muusika üks nurgakividest. Tema „Kodumaine viis“ kuulub kindlasti tuntuimate eesti klassikalise muusika teoste hulka ja tema teoste nimekiri ulatub soolopaladest ja sonaatidest sümfooniate ja kontsertideni. Sama oluline kui heliloojana oli Eller aga ka väga targa ja avara silmaringiga õpetajana (tema juures on lühemat või pikemat aega õppinud mh. Eduard Tubin, Valter Ojakäär, Arvo Pärt ja Lepo Sumera – juba selle nimekirja kirevus annab aimu õpetaja tarkusest). Tema asutatud keelpillikvartett lõi Eestis sellise koosseisu traditsiooni. Pikemat aega Peterburis elanu ja õppinuna tõi ta kodumaale teadmisi laiema maailma muusikaelust. Oma (ja ka õpilaste) loomingu suhtes oli ta väga nõudlik, eesmärgiks oli kärpida kõik ülearune – igal noodil pidi olema oma tähendus ja mõte.
Elleri õpilane Arvo Pärt on eriti oma viimase perioodi loominguga viinud oma õpetaja ideaali maksimumini – tema ülilakoonilises, justkui destilleeritud muusikas muutub iga heli ülioluliseks, üksik noot ongi see, millest sünnib muusika. Kontrastina alates 70ndatest viljeldud napile nö. „tintinnabuli“-stiilile on autor nooruses ometi katsetanud kõiki tollal moes olnud stiile modernistlikust rütmikusest improvisatsiooni ja performance’ini välja.
Olga Voronova on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1999. aastal bakalaureusekraadiga ja 2002. aastal magistrikraadiga professor Endel Lippuse viiuliklassis. Alates aastast 2002 õpib ta EMA doktorantuuris. Olga on täiendanud end aastatel 1997–98 Gnessinite nim Venemaa Muusikaakadeemias professor Halida Ahtjamova juhendamisel, aastatel 1999–2000 Saksamaal Hochschule der Künste Berlinis professor Ilan Gronichi klassis ning 2002. aastal Hogeschool voor de Kunsten Utrechtis professor Keiko Wataya juures. 1997. aastal võttis viiuldaja osa Queen Elisabethi nim Rahvusvahelise Viiuldajate Konkursi raames läbiviidud meistrikursusest Brüsselis, pedagoogideks konkursi žürii liikmed Mikaela Martin, Berl Senovski, Eduard Schmieder ja Pierre Amoyal. Aastal 1999 osales ta meistrikursustel Holland Music Sessions, professoriteks Valentin Zhuk ja Jaques Ghetem. Olga Voronova on pälvinud diplomid Heino Elleri nim Rahvusvahelisel Viiuldajate Konkursil aastatel 1991 ja 1996. Konkursi “Con brio” 1998. a laureaat (ETV preemia). 2000. aastal pälvis laureaaditiitli ESTO 2000 raames läbiviidud noorte talentide konkursil Torontos. Viiuldaja on üles astunud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Narva Linna, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite, samuti Tallinna Kammerorkestri ees. Alates 1995. aastast töötab ta Tallinna Kammerorkestris ja aastast 2001 on Tallinna Keelpillikvarteti liige.
Leho Karin on üks meie tuntumaid ja nõutavamaid noorema põlve soliste ja ansamblitšelliste.Leho Karin lõpetas Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri tšelloklassis, järgnesid õpingud Tallinna Konservatooriumis Toomas Velmeti juures. Ta on täiendanud end professorite M. Homitseri (Venemaa), J. Schwabi (Saksamaa) ja F. Helmersoni (Rootsi) juures, viimase käe all täiendas end 1991–1992 ka pidevamalt Rootsi Edsbergi Muusikainstituudis, samas on ta lihvinud oma oskusi veel Martin Ostertagi juures Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis. Leho Karin on vabariikliku keelpillimängijate konkursi laureaat (1987) ning osalenud 1990. a. Müncheni ARD konkursil. 1993. aastast mängib Leho Karin Tallinna Kammerorkestris. Solistina on ta üles astunud Soomes ja Rootsis ning osalenud paljudes projektides Eestis. Käesoleval ajal mängib ka NYYD Ensemble’is ja on tšellopedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis.
Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina (Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga). Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut “Neli heldet haldjat” ja “Võluvitsa vägi”. Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music without limits“ Leedus – 3. koht soolokategoorias ning 4. koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos.