Mõisamängud
Kevadsonaat
Mari-Katrina Suss (viiul), Diana Liiv (klaver)
8.03.2013 kell 12 Muuga mõisas
8.03.2013 kell 16.30 Kiikla mõisa territooriumil asuvas lastekodus

Kavas:

Arvo Pärt (1935): Aliinale (1976)
Alfred Schnittke (1934-1998): Süit Vanas stiilis viiulile ja klavessiinile (1972)
Ludwig van Beethoven (1770-1827): Sonaat viiulile ja klaverile / Kevadsonaat op.24 nr.5 F-Duur (1801)
Johannes Brahms (1833-1897): Sonaat viiulile ja klaverile nr.2 A-Duur, op.100 (1886)

Alfred Schnittke oli saksa-juudi päritolu Venemaa helilooja. Tema varases loomingus on tunda tugevat Šostakovitši mõju. Seejärel katsetas ta aleatoorika ja serialismiga. 1968. aastal kirjutatud 2. viiulikontsert märgib uue helistiili, nn polüstilismi, algust Schnittke loomingus. Schnittke õpetas 1961–1972 Moskva Konservatooriumis, kuid sattus siis nõukogude võimu tagakiusamise alla. Tema 1. sümfoonia keelati ära ja tal ei lubatud alates 1980. aastast välismaale reisida. 1990. aastal kolis ta koos perega Hamburgi. Tema tervis oli siis juba väga halb. Elu lõpuaastatel oli ta peaaegu täiesti halvatud, kuid jätkas kirjutamist. Schnittke Concerto grosso nr 1. esiettekanne toimus Tallinnas TPI aulas 1977. Aastal, seda esitati koos Arvo Pärdi Tabula Rasaga esiettekandega, kus Schnittke ise mängis klaveripartiid. Süit vanas stiilis on kirjutatud barokmuusika stiilis, sama muusikalist materjali on Schnittke kasutanud ka oma muusikas komöödiafilmile „Hambaarsti seiklused“.

Beethovenist mõeldes meenub esmajoones kuulus pilt temast – juuksed segamini, huuled kokku pigistatud hõõguv pilk silmis. Selle revolutsionääri loomingus on aga ka palju helgeid ja päikeselisi teoseid. Üks nendest on kindlasti Kevadsonaat viiulile ja klaverile, mis oma pealkirja õigustades on oma meeleolult rõõmus ja heatujuline. Dramaatilisemad ja teravamad lõigud tunduvad siin olevat vaid selleks, et rõhutada ülejäänud muusika valgusküllasust – nii nagu kevadel ikka jõed üles paisuvad ja tärkavad taimed oma kasvamiskires on valmis kasvõi läbi betooni tungima.

Johannes Brahmsikirjutas oma teise viiulisonaadi 1886. aasta suvel Šveitsis Thunis. See on tema viiulisonaatide seast lühim ja seda peetakse kõige lüürilisemaks. Andes teosele pealkirjaks “Sonaat klaverile ja viiulile”, rõhutab Brahms klaveripartii olulisust selles loos. Sonaadi algus meenutab laulu “Morgenlich leuchtend im rosigen Schein” Richard Wagneri ooperist “Die Meistersinger von Nürnberg”. Kuigi nad olid muusikalised rivaalid, oli Brahms Wagneri muusika suur austaja, kas see tsitaat oli tahtlik, on siiski spekulatsioon. Siiski nimetatakse sonaati vahest ka “Meistersinger sonaadiks”, samuti loomispaiga järgi ka “Thuni sonaadiks”.

Mari-Katrina Suss (1984) alustas viiuliõpinguid Nõmme Muusikakoolis (õp.Leia Eespere) ja jätkas neid Tallinna Muusikakeskkoolis (õp.Tiiu Peäske,hiljem prof. Mari Tampere-Bezrodny). 2007. aastal lõpetas ta cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe ning 2010. aastal ka cum laude magistriõppe prof. Mari Tampere-Bezrodny viiuliklassis. Käesoleval hetkel jätkab ta õpinguid EMTA doktoriõppes kammermuusika erialal. Ta on osalenud mitmete Eestis tegutsevate orkestrite töös (Pärnu Linnaorkester, Tallinna Kammerorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkster – ka kontsertmeistrina) ning esinenud solisti ja kammermuusikuna nii Eestis kui välismaal. Aastast 2005 töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. 2007/2008 hooajal töötas ta ka Rahvusooper „Estonia” sümfooniaorkestri kolmanda kontsertmeistrina. Ta on Prezioso kvarteti liige aastast 2006.

Pianist Diana Liiv on lõpetanud EMTA magistrantuuri prof. Peep Lassmanni klaveriklassis ja prof. Marje Lohuaru kammeransambliklassis (cum laude). Lisaks on ta täiendanud ennast ka professorite Victor Rosenbaumi (USA), Hui-Ying Tawastsjerna (Soome) ja Konstantin Bogino (Venemaa/Prantsusmaa/Itaalia) juures. Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Hollandis, Itaalias, Iisraelis ja USA-s. Ta on esinenud orkestrisolistina Tallinna Kammerorkestriga, Tartu Kammerorkestriga, Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga Leedus (dirigendiks Pavel Berman). Ta on Eesti noorte pianistide konkursi laureaat ja kahekordne laureaat (nii soolo kui ka kammeransambli kategoorias) rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music without limits“ Leedus (2010). Kuhmo kammermuusika festivali kursustel Soomes on ta saavutanud nii parima solisti stipendiumi (2008) kui ka parima ansambli auhinna (2009). Diana Liiv on salvestanud koostöös Klassikaraadioga kaks CD-plaati Tšaikovski muusikaga. Diana Liiv on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht ning esineb regulaarselt nii Eestis kui välismaal solisti ja kammermuusikuna, tehes koostööd paljude silmapaistvate interpreetidega.