Mõisamängud
Meistriklass
Tallinna keelpillikvartett, Diana Liiv (klaver)
Kavas: Šostakovitši keelpillikvartett nr 9, klaverikvintett ja videokatkendid Noorsooteatri lavastusest “Meistriklass”

Dmitri Šostakovitšit võib täie õigusega nimetada suureks Nõukogude heliloojaks. Kaugeltki mitte sellepärast, nagu ta oleks seda võimu kuidagi takka kiitnud – vastupidi, ta sai ka isiklikult kõvasti räsida. Tema suhted partei ja võimuladvikuga olid vastuolulised ja ettearvamatud, küllap mõjudes talle emotsionaalselt üsna laastavalt. Tema loomingut ja isikut paisati vaheldumisi kõrgustesse ja tambiti porri. Kord süüdistatakse tema helikeelt tühimeelses “formalismis”, millega nõukogude loomeisiksus mingil juhul ei tohiks tegelda ning tema teoste ettekandeid keelati ja põlustati avalikult. Seejärel, ilma mingi mõistetava loogikata, saab ta Stalini preemia ja kõikvõimalike austusavalduste osaliseks. Hinnangute andjateks olid asjatundjate asemel partei asjapulgad, kelle nägemus kunstist oli mõistagi väga ühekülgne. Šostakovitši muusikagi on tahes või tahtmatult läbi imbunud nõukogude aja absurdist, igpäeva halluse all kobrutavast meeleheitest ja hirmust, olles sellega üheks parimaks manifestiks selle ajastu meelelaadile.

Šostakovitši ja tema kolleegi Prokofjefi kohtumisest partei suurimate bossidega on Dawid Pownall kirjutanud suurepärase näidendi, mis 1988. aastal ka Eestis lavastati. Suletud kabineti hämaruses annavad kahele geniaalsele heliloojale loomingualase “meistriklassi” Andrei Ždanov ja Jossif Stalin isiklikult. Vaatame Šostakovitši muusika kõrvale katkeid sellest ajaloolisest etendusest, mis illustreerib suurepäraselt tollal valitsenud hirmu, absurdi ja etteaimamatuse õhkkonda.

Esinejatest lähemalt:

http://www.emic.ee/tallinna-keelpillikvartett-est