Mõisamängud. Kammermuusikute suvefestival unustatud mõisates
Tantsulised prelüüdid. Rahvamuusika klassikas
Tõnu Kalm (klarnet), Andre Hinn (klaver)
10.07.2011 12:00 Mooste mõisas
10.07.2011 15:00 Räpina mõisas

Kavas:
Robert Schumann: Fünf Stücke im Volkston op. 102
Camille Saint-Saëns: klarnetisonaat, seade palast “Luik” “Loomade karnevalist”
Witold Lutoslawski: Tantsulised prelüüdid

Robert Schumanni eluajal (1810-1856) muutus huvi rahvaloomingu vastu üha suuremaks. Koguti tekste, viise, tantse, legende, ja kasutati kõike seda ka kunstmuusikas ja kirjanduses. Sageli komponeeriti ka nö. libarahvaluulet – rahvalikus stiilis, ilma konkreetseid allikaid kasutamata. Maalähedast elu idealiseeriti, linnastuv ühiskond hakkas tundma igatsust lihtsuse ja looduse järele. Schumanni palad rahvatoonis on sellest kõigest hea näide – lihtsad, selged ja helged palad täis kütkestavat idülli ja pastoraalsust.
Saint-Saens kirjutas  oma eluõhtul, pärast pikka ja produktiivset loometeed kolm sonaati – oboele, fagotile ja klarnetile koos klaveriga. Näib, et just neis teostes sündis midagi uut, murrang tema helikeeles – nad on napimad ja väljenduslaadilt tagasihoidlikumad, kargemad kui varasem looming – justkui vanainimese elutarkust täis. Sonaadi kõrval kõlab ka autori armastatuim teos – „Luik“ tuntud tsüklist „Loomade karneval“.

Rosinaks antud kavas on poola XX sajandi helilooja Lutoslawski „Tantsulised prelüüdid“. Lutoslawski on üks XX sajandi olulisematest suurkujudest, järeltulevate põlvede mõjutaja ja uute tuulte tooja. Tema looming varieerub üsna romantilistest varastest teostest avangardini, aleatoorikani ja uudsete mängutehniliste võteteni. Tantsulised prelüüdid klarnetile ja klaverile on siiski üsna klassikalises stiilis vaimukad karakterpalad – igaüks oma väga selge kujundite ringi ja meeleoluga.

Tõnu Kalm on üks väljapaistvamatest noorema põlvkonna klarnetistidest. Hoolimata oma noorusest töötab ta jubaVanemuise teatri sümfooniaorkestris ning õpetab Elleri muusikakoolis klarnetit. Viimase aja silmapaistvamatest saavutustest on tal teine koht Lätis Jurmalas toimunud Balti riikide puupuhkpillimängijate konkursilt.

Andre Hinn omandas magistrikraadi (2009) Kölni Muusikakõrgkoolis prof Dr h c A. Valdma juhendamisel. 2009-2010 täiendas end Belgia muusikakõrgkoolis „Institut Supérieur de Musique et de Pédagogie“ prof Christian Beldi juures. Andre Hinn on esinenud koos Pärnu Linnaorkestri ja ERSOga J. Alperteni juhatusel, klavessinisti ja pianistina on osa võtnud mitmetest kontserttuuridest Junge Philharmonie Köln koosseisus.
2009. aastast töötab ta klaveriõpetaja ja -saatjana Elleri muusikakoolis.