Mõisamängud. Kammermuusikute suvefestival unustatud mõisates
Kolm imekaunist Schwarzwaldi neidu
Klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Jaan Kapp
4.08.2012 kell 12 Roosna-Alliku mõis, Järvamaa
4.08.2012 kell 15 Sargvere mõis, Järvamaa
Kavas:
Schubert – Fantaasia g-moll
Brahms – Variatsioonid Schumanni teemale
Hindemith – Valsid „Kolm imekaunist Schwarzwaldi neidu“
Ravel – „Hispaania rapsoodia“ (II ja III osa)
Neljal käel ehk siis kahekesi ühe klaveri taga musitseerimine on algselt olnud üks koduse
muusikanautimise vorme. Ajal, mil polnud veel koduseid plaadikogusid ega internetti, sai
nelja käe abil ometi tutvuda sümfooniate, ooperite ja ballettide partituuridega ning tunda
rõõmu spontaansest ansamblimängust. Kui Schuberti paljude võluvate nelja-käe teoste puhul on ilmselt tegemist nö. „tarbemuusikaga“, st. tegijate enda lõbustamiseks mõeldud teostega, siis romantilise Brahmsi ja impressionist Raveli teosed on juba kindlasti mõeldud hoolikaks ettevalmistamiseks ja publikule esitamiseks. Brahms kirjutas variatsioonid oma kauaaegse sõbra, mentori ja kolleegi Schumanni teemale. Schumannil oli ka endal kinnisidee sellel viisil variatsioonid luua, seda aga takistas süvenev haigus. Ravel on, ilmselt oma baski juurte tõttu, päris suure osa oma loomingust pühendanud Hispaaniale. „Hispaania rapsoodia“ keskmised osad on stilisatsioonid nõtketele hispaania tantsudele, kergejalgsele Malagueňale ja hõljuvale Habanerale. Modernisti Hindemithi Valsid neljale käele taastavad omal kombel jälle algset neljal käel musitseerimise meelelahutuslikku eesmärki. Nimelt väitis helilooja, et kui tal parajasti tõsisest tööst väsimus, armastab ta ennast kosutada „labase“ muusika nagu rag-time’i, marsside ja valsside kirjutamisega.
Pianist Kadri-Ann Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eesti Muusikaakadeemias ja Kölni Muusikakõrgkoolis. Kadri-Ann on saavutanud tunnustust mitmel rahvuslikul ja rahvusvahelisel konkursil ning teinud lindistusi Eesti Raadiole ja Antes Editionile. Üks Eesti aktiivsemaid pianiste, kelle lai repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäevani, ka paljude teoste (mh. Märt-Matis Lille Klaverikontsert) esmaesitaja. Esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (dir. Arvo Volmer), Dresden Sinfonietta (dir. Milko Kersten), Pärnu Linnaorkestri (dir. Risto Joost) jt. ees. Käesoleval ajal tegutseb ta H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis, on aastaid teinud kaastööd Klassikaraadiole. Kadri-Ann on ka üks Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade eestvedajatest.
Jaan Kapp on õppinud Nõmme Muusikakoolis (õp. Nathalie Maasin), Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Ada Kuuseoks) ning alates 2008. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Ivari Ilja juures.
Jaan on esinenud juba alates 2002. aastast soolokontsertidega paljudes Eesti linnades, aga ka välismaal. Ta on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel, olulisemad neist: II ja V vabariiklik noorte pianistide konkurss (Tartu, 1998 ja 2001, II ja I preemia), rahvusvaheline konkurss “Gradus ad Parnassum” (Kaunas, 2001, II preemia), rahvusvaheline noorte pianistide konkurss “Virtuosi per musica di pianoforte” Usti nad Labemis (Tšehhi, 2003, II preemia ja eripreemia Bachi Prelüüdi ja fuuga parima esituse eest), Chopini loomingule pühendatud rahvusvaheline Läänemeremaade noorte pianistide konkurss Narvas (1999, 2001, 2004, diplom, I preemia, 3 eripreemiat), XII klassika-Eurovisiooni konkurss noortele muusikutele (2004, Luzern, finalist), ja eesti noorte interpreetide konkursi Con Brio ’08 laureaat.