Mõisamängud. Kammermuusikute suvefestival unustatud mõisates
HELIjaKEEL. Laulud lapsepõlvest. Kangrod
Maarja Kangro (sõna), Kai Kallastu (sopran), Diana Liiv (klaver)
Kavas: Maarja Kangro luule ning Raimo Kangro muusika
6.07.2013 kell 18 Ruila mõis, Harjumaa
Kontsert on järelkaja eelmisel hooajal Tallinnas ja Tartus toimunud Muusikasõprade Seltsi uuest sarjast HELIjaKEEL, mille raames toimus neli kontserti, kus olid ühendatud heli- ja sõnakunst. Kuna sari pälvis palju tähelepanu ning oli elamuslik nii esitajatele kui publikule, otsustasime sarjast killukesi tuua ka “Mõisamängude” kontserdisarja.
Kontserdil kõlab Raimo Kangro tsükkel Neli aspekti teemale “Armastus ja surm” (2000):
1. Vana arm (Leelo Tungal)
2. Gurmaan (Maarja Kangro)
3. Aso laul (Anna-Magdaleena Kangro)
4. Käsilane (Kirke Kangro)
Tsüklile on sõnad kirjutanud Raimo Kangro tütred Maarja, Anna-Magdaleena ja Kirke ning abikaasa Leelo Tungal. Lisaks kõlab kontserdil ka valik 1986. a. kirjutatud tsüklist “Nostalgilised laulud lapsepõlvest”.
Maarja Kangro on õppinud inglise keelt ja kirjandust Tartu Ülikoolis, täiendanud ennast Eesti Humanitaarinstituudi magistrantuuris, samuti Torino Ülikoolis ja Rooma „La Sapienza“ Ülikoolis. Hetkel on pooleli jäänud doktorantuur Tallinna Ülikoolis.
Maarja Kangro on seni avaldanud luulekogud „Kurat õrnal lumel“ (2006), „Tule mu koopasse, mateeria“ (2007), „Heureka“ (2008), „Kunstiteadlase jõulupuu“ (2010) ja “Must tomat” (2013). Lisaks luulele on temalt ilmunud kaks novellikogu: “Ahvid ja solidaarsus” (2010) ja “Dantelik auk” (2012). Luuleraamatute eest on ta saanud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2008) ning kahel korral Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna (2007 ja 2008). Novellikoguga “Ahvid ja solidaarsus” võitis ta Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia proosa kategoorias ja nii sai Kangrost seni noorim autor, kellele on see preemia antud nii luule- kui ka proosaloomingu eest. Novelli “48 tundi” eest autasustati teda 2011. aastal Tuglase novelliauhinnaga.
Maarja Kangro on kirjutanud libretosid ja muid muusikateoste tekste mitmele eesti heliloojale. Koos õe Kirke Kangroga kirjutas ta libreto Raimo Kangro ooperile “Süda” (esietendus 1999), samuti on ta loonud libretod Tõnu Kõrvitsa ooperitele “Tuleaed” ja “Mu luiged, mu mõtted” (mõlema esietendus 2006), tekstid Gavin Bryarsi / Peeter Jalaka projektile To Define Happiness (esietendus 2007), libretod Timo Steineri kantaadile “Monument Muneja-Kukele ehk Kuked ja kanad” (esiettekanne 2008) ja ooperile “Kaks pead” (esiettekanne 2011) ning Tõnis Kaumanni ooperile “Kaubamaja” (seni paraku ette kandmata). Ta on teinud pikaajalist koostööd Nargen Opera, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja NYYD Ensemble’iga ning tõlkinud eesti keelde nii tänapäevaste kui ka klassikaliste ooperite libretosid.
Maarja Kangro on tõlkinud luulet, proosat, esseistikat ja filosoofia-alaseid tekste peamiselt itaalia, inglise ja saksa keelest, üksikuid luuletusi ka prantsuse ja vene keelest. Tõlkeid on ilmunud ligi 100 poeedilt (sh Iacopone da Todi, Giacomo Leopardi, Edoardo Sanguineti, Andrea Zanzotto; Gottfried Benn, Bertolt Brecht, Hans Magnus Enzensberger; H. C. Artmann, Ernst Jandl). Aastal 2003 võitis ta itaalia 20. sajandi luule tõlkevõistlusel esikoha. Ta on tõlkinud (Piera Mattei toimetamisel) itaalia keelde Kalju Kruusa valikkogu „La quinta ruota / Viies tagavararatas“ (2012) ning olnud abiks Doris Kareva valikkogu „L’ombra del tempo / Aja kuju“ (2011) tõlkimisel. Kangro on avaldanud arvustusi ja artikleid nii Eesti kui ka Itaalia ajakirjanduses (aastatel 2002-2004 tegi ta kaastööd ajakirjale Il diario della settimana). Tema loomingut on ilmunud heebrea, inglise, itaalia, leedu, saksa, sloveeni, udmurdi, ungari ja saksa keeles.
Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister ja Irina Gavrilovici. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. (http://www.kallastu.ee)
Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning kontserdiagentuuri Muusikasõprade Selts kunstiline juht. Alates 2010. aastast on seltsi korraldusel toimunud keskmiselt 120 klassikalise muusika kontserti aastas. Kontserdid on toimunud erinevais paigus üle Eesti, sealhulgas ka väiksemates maakohtades, ning pakkunud esinemisvõimalusi kümnetele eesti interpreetidele.
Pianist Diana Liiv alustas klaveriõpinguid viieaastaselt oma pianistist ema juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiina Kuriku, Ivo Sillamaa ja Valdur Rootsi juhendamisel ning täiendanud end eraviisiliselt Anna Klasi juures. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Peep Lassmanni klaveriklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta 2011. aastal kaitses magistrikraadi solisti suunal ning 2012. omandas teistkordse magistrikraadi cum laude kammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel. Ta on täiendanud end aastatel 1995–1997 Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis ning aastatel 2007–2008 Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel. Alates 2009. aastast on ta täiendanud end St. Cecilia nimelises rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis. Lisaks on ta osa võtnud mitmetest suvekoolidest ja kursustest Iisraelis (1996), USA-s, Soomes ja Rootsis ning Lazar Bermani meistriklassidest Leedus.
2009. aastal pälvis Diana Liiv Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus Kees Wiebenga parima ansambli auhinna R. Schumanni Klaverikvinteti esituse eest. 2010. aastal saavutas ta diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas. Samal aastal pälvis ta ka kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga.
Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna pea kõigil Eesti olulisimatel festivalidel ja kontserdisarjades, ta on esinenud nii ansamblistina kui ka andnud soolokontserte Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis, Venemaal, Itaalias ja Prantsusmaal (Eric Satie festivalil Pariisis 2011). Orkestrisolistina on ta üles astunud Longy Sümfooniaorkestri, Kaunase Sümfooniaorkestri ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ees. Tema repertuaari kuulub lai valik sooloklaveri- ja kammerteoseid alates klassikast ja lõpetades nüüdismuusikaga. Lisaks klassikalisele repertuaarile on Diana Liiv mänginud eesti heliloojate Heino Elleri, Arvo Pärdi, Rudolf Tobiase, Helena Tulve, Malle Maltise, Mirjam Tally, Urmas Sisaski, Eino Tambergi ja Mari Vihmandi klaveriteoseid ning Märt-Matis Lille, Raimo Kangro, Hillar Kareva, Helmut Rosenvaldi, Alo Matiiseni ja Malera Kasuku kammermuusikat. Ta on teinud salvestusi Eesti Raadiole, jäädvustades muu hulgas Hillar Kareva, Malera Kasuku, Artur Uritamme, Alo Mattiiseni, Raimo Kangro ja Malle Maltise helitöid. Tihedam koostöö ansamblistina seob teda viiuldajata Olga Voronova ja Kristina Kriidiga ja tšellist Leho Kariniga. 2012. aastal tõid Diana Liiv, Leho Karin ja Olga Voronova esiettekandele Artur Uritamme 1948. aastal loodud ja seni esitamata klaveritrio „Nõukogude inimese kolm palet“.