Mõisamängud. Kammermuusikute suvefestival 2017. Baltisaksa muusikakultuur
Baltisaksa – tänapäeva piire ületades
Iris Oja (metsosopran),  Alexis Roussine (viiul, Prantsusmaa), Diana Liiv (klaver)
Kavas: Ella Adaïewsky, Ester Mägi, Veljo Tormis, Johannes Brahms

Ella Adaïewsky (sünninimi Elisabeth (von) Schultz, 29. jaanuar 1846 Peterburi – 26. juuli 1926 Bonn) oli baltisaksa päritolu pianist ja helilooja. Ella Adaïewsky sündis arsti, literaadi ja folkloristi Georg Julius von Schultzi perekonnas. Andekas noor pianist andis juba väga noorelt kontserte ja esines ka Eestis. 1866. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse ning õppis Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba klaveriklassis.
Tema kui helilooja loomingusse kuuluvad kaks lühiooperit, laule ja kammermuusikat, ta tegi seadeid eesti rahvalauludele ning avaldas artikleid eesti muusika kohta. Alates 1882. aastast elas ta Itaalias, hiljem Saksamaal.
Ella Adaïewsky oli isiklikult tuttav Johann Köleriga, kes maalis temast portree, mis asub praegu Eesti Kunstimuuseumi kogudes.
Ella Adaïewsky isa, Georg Julius von Schultz ( 22. september 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.
Schultz pärines jutlustaja perekonnast, kelle esivanemad olid pärit Mecklenburgist. Isa varajase surma järel kasvas ta vanaisa juures Torma mõisas, Jõgevamaal (seepärast kasutas ta vahel nime Schoultz de Torma). 1826-1833 õppis ta Tartu Ülikoolis meditsiini (oftalmoloogiat ja kirurgiat) ning seejärel praktiseeris Venemaal. 1845. aastal abiellus ta Theodora Unzeriga (1820–1899). Abielupaar kolis Peterburgi, kus suheldi nii Eesti haritlaste kui ka Peterburi patriootidega. Schultz tegeles muuhulgas ka eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sõbrana mõjutas ta tolle otsust kirjutada eestikeelne eepos “Kalevipoeg” ning tõlkis viimase soovil ühe osa sellest saksa keelde.
1853. aastal sai Schultz Peterburi Akadeemia prorektoriks ja Vene riiginõunikuks. Hiljem tõmbus ta tagasi eraellu, reisis läbi Euroopa ja alustas kirjanduslikku karjääri Dr. Bertrami varjunime all. Ta kohtus Berliinis Alexander von Humboldtiga, Württembergis Justinus Kerneri ja Ludwig Uhlandiga, Pariisis Heinrich Heinega ning Viinis Friedrich Hebbel. Viini-reisil Schultz suri, ta pälvis kenotaafi Matzleinsdorfi surnuaial.
Tema tütred olid helilooja ja muusikateoreetik Ella Adaïewsky (1846–1926) ja kunstnik Pauline Geiger (1851–1934). Pauline poeg oli Austria luuletaja, kunstiajaloolane ja tõlkija Benno Geiger (1882–1965).

Eesti muusika on lahutamatult seotud meie rahvamuusika, kommete ja ajalooga. Laul kuulus igapäeva toimetuste juurde, lulu abil pandi vili paremini kasvama ja vihm õigel hetkel sadama. Lauluga kasvasid lapsed, tekkisid paarid, laul käis rõõmu ja hingevaluga koos. Peaaegu kõik eesti heliloojad on eesti rahvalaulust oma loomingule tuge otsinud ja püüdnud luua muusikat, mis just seda rahvakillukest siin maasiilul kuidagi kirjeldaks ja väljendaks. Eesti muusikast Mart Saar ja Ester Mägi muusika on neist püüdlustest hea näide. Peaaegu kogu nende muusika on rahvaliku pärandiga lähemat või kaugemat teed pidi seotud. Ta oskab ka lihtsaimad, isegi naiivsed viisijupid kuidagi ajatult kõlama panna, neile igavikulise ja sügavalt puudutava mõõtme juurde anda.

Muusika kõrvale kuuleb esinejate vestlusi baltisaksa muusikakultuurist ja selle seosest eesti mõisate ja (muusika)ajalooga.