Mõisamängud. Kammermuusikute Suvefestival 2017. Baltisaksa muusikakultuur
Loeng-kontsert. Sagadi mõisa Mozart
Alexis Roussine (viiul, Prantsusmaa), Diana Liiv (klaver), Tõnu Kalm (klarnet), Olga Raudonen (tšello), Andre Hinn (klaver), Heidi Heinmaa (sõna, muusikateadlane)
Kavas: Wolfgang Amadeus Mozart, Christoph August Gabler, Johannes Brahms, Julius Otto Grimm
Saksamaal Mühltroffis sündinud Christoph August Gabler on niihästi Eesti kui ka arvatavasti kogu maailma muusikahuvilistele Vähetuntud tegelane. Gableri elukäik oli tihedasti seotud Eestimaaga ja siin kandis tegutsenud baltisaksa muusikaringkonnaga. Mitmekülgselt haritud Gabler, kes lisaks muusikale jõudis Leipzigi ja Göttingeni ülikoolis tudeerida teoloogiat, juurat ja kameraalmajandust (nüüdse majandusteaduse eelkäija), saabus Eestimaale 1797. aastal ja asus siin kõigepealt muusikaõpetajana tööle oma sõbra kohtunik von Focki perekonnale kuulunud Sagadi mõisas, Virumaal. Mõne aasta järel kolis Gabler aga Tallinnasse, kus ta auväärse ametikoha kõrval Eestimaa Ülem-maakohtus jätkas oma muusikalist tegevust ja astus regulaarselt üles nii pianisti kui ka heliloojana. On teada, et peale Tallinna esines Gabler ka Tartus ja Riias, kus ta samuti tõestas end võimeka ja hea maitsega muusikuna. Gabler elas mitmeid ameteid pidades Eestimaal 1836. aastani, misjärel veetis elu viimased aastad Peterburis, kus suri tagasitõmbununa.
Gableri tegevus Tallinnas oli niisiis igati silmapaistev. Ka tema üheteistkümnest lapsest on mõnigi jätnud jälje siinsesse kultuurilukku, tegutsedes muusiku, noodikirjastaja või arhitektina. Sama hästi ei ole läinud paraku Gableri heliloomingul, mille tuumiku moodustanud peamiselt Tallinnas loodud arvukad klaveriteosed on nüüdseks unustusse vajunud. Teadaolevalt ei ole need seniajani jõudnud mitte ühelegi helikandjale ja ka suurema osa teoste noodimaterjal on tõenäoliselt hävinud.
Saksa helilooja ja dirigent Julius Otto Grimm sündis aastal 1827 Pärnus, tollasel Liivimaal. Ajalugu mäletab teda eelkõige Johannes Brahmsi ühe parima sõbrana. Johannes Brahmsiga kohtus ta Leipzigis aastal 1853. Julius Otto Grimm õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat ja filosoofiat. Seejärel asus ta elama Peterburgi, seal valmisid ka tema esimesed helitööd. Järgnesid õpingud Dresenis ning kõrged ametikohad Göttingenis ning Münsteris. Viimases pälvis ta palju autasusid ning tellimusi. Pärast tema surma leiti tema asjade seast sadu kirjasid Clara Schumannilt ja Johannes Brahmsilt ning mitmed Brahmsi kingitud käsikirjad.
Antud kontserdil kõlavad Gableri ja Grimmi muusika kõrvutati nende kuulsate kaasaegsete – Wolfgang Amadeus Mozarti Ning Johannes Brahmsi muusikaga. Muusika kõrvale kuuleb muusikateadlase Heidi Heinmaa loengut baltisaksa muusikakultuurist ja selle seosest eesti mõisate ja muusikaajalooga.
Pianist Andre Hinn on salvestanud 2016 CD-plaadi “Salzburgist Revalini” Gableri muusikaga.