Mõisamängud. Kammermuusikute Suvefestival 2017. Baltisaksa muusikakultuur
Torma mõisapreili Elisabeth von Schultz
Annaliisa Pillak (metsosopran), Kadri-Ann Sumera (klaver)
Kavas: Ella Adaïewsky, Erich Wolfgang Korngold, Richard Wagner
Ella Adaïewsky (sünninimi Elisabeth (von) Schultz, 29. jaanuar 1846 Peterburi – 26. juuli 1926 Bonn) oli baltisaksa päritolu pianist ja helilooja. Ella Adaïewsky sündis arsti, literaadi ja folkloristi Georg Julius von Schultzi perekonnas. Andekas noor pianist andis juba väga noorelt kontserte ja esines ka Eestis. 1866. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse ning õppis Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba klaveriklassis.
Tema kui helilooja loomingusse kuuluvad kaks lühiooperit, laule ja kammermuusikat, ta tegi seadeid eesti rahvalauludele ning avaldas artikleid eesti muusika kohta. Alates 1882. aastast elas ta Itaalias, hiljem Saksamaal.
Ella Adaïewsky oli isiklikult tuttav Johann Köleriga, kes maalis temast portree, mis asub praegu Eesti Kunstimuuseumi kogudes.
Ella Adaïewsky isa, Georg Julius von Schultz ( 22. september 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil. Isa varajase surma järel kasvas ta vanaisa juures Torma mõisas, Jõgevamaal (seepärast kasutas ta vahel nime Schoultz de Torma). 1826-1833 õppis ta Tartu Ülikoolis meditsiini (oftalmoloogiat ja kirurgiat) ning seejärel praktiseeris Venemaal. 1845. aastal abiellus ta Theodora Unzeriga (1820–1899). Abielupaar kolis Peterburgi, kus suheldi nii Eesti haritlaste kui ka Peterburi patriootidega. Schultz tegeles muuhulgas ka eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sõbrana mõjutas ta tolle otsust kirjutada eestikeelne eepos “Kalevipoeg” ning tõlkis viimase soovil ühe osa sellest saksa keelde.
1853. aastal sai Schultz Peterburi Akadeemia prorektoriks ja Vene riiginõunikuks. Hiljem tõmbus ta tagasi eraellu, reisis läbi Euroopa ja alustas kirjanduslikku karjääri Dr. Bertrami varjunime all. Ta kohtus Berliinis Alexander von Humboldtiga, Württembergis Justinus Kerneri ja Ludwig Uhlandiga, Pariisis Heinrich Heinega ning Viinis Friedrich Hebbel. Viini-reisil Schultz suri, ta pälvis kenotaafi Matzleinsdorfi surnuaial.
Tema tütred olid helilooja ja muusikateoreetik Ella Adaïewsky (1846–1926) ja kunstnik Pauline Geiger (1851–1934). Pauline poeg oli Austria luuletaja, kunstiajaloolane ja tõlkija Benno Geiger (1882–1965).
Richard Wagnerit võib tema voogava, pingestatud, rahutu ja samas igavikku otsiva muusika tõttu nimetada romantismiajastu tipuks, kust veel edasi viib tee juba uude ajastusse ja stiili. Wagneri muusika on mõjutanud paljusid järeltulijaid, sageli ka just nö negatiivselt – leides, et tunnete kirjeldamises on võimatu kaugemale ja sügavamale minna, on mitmed heliloojad teinud otsustava kannapöörde kaine ratsionaalsuse (Schönberg) või pildilikult isetu helimaalingu (Debussy) suunas. Kuigi Wagner on eeskätt monumentaalsete ooperite looja ning kasutab ülisuurt orkestrit, on tal ka mõni kogumik laule klaveri saatel. Tuntuimad on laulud helilooja hingesugulase ja muusa Mathilde Wesendoncki sõnadele. Mitme laulu materjali kasutas ta hiljem oma võitmatust armastusest rääkivas ooperis “Tristan ja Isolde”. Sügava, ent keelatud tunde käes kannatava armastajapaari saatuses peegeldus küllap ka Richardi ja Mathilde endi kirglik, ent lubamatu igatsus teineteise järele.
Imelapsest helilooja ja pianist Erich Wolfgang Korngoldi nooruspõlveteosed sammuvad veel Wagneri radu, tunnete intensiivsusele ja müstilisusele veelgi üht kraadi juurde keerates. Austria juudina pidi ta Hitleri võimuletuleku tõttu kodumaalt lahkuma. Leides Ameerikas uue kodumaa, suundus ta filmitööstusse ning sai peagi hinnatuimaks Hollywoodi heliloojaks – talle omistati ka esimesena Oscar muusika eest. Käesolevas kavas on kõrvuti Korngoldi kaks laulutsüklit – üks tihedalt pingestatud, salapärast läbi imbunud ja tunnetest joobunud, kirjutatud veel Euroopas, teises on juba selgelt kuulda ameerika kultuuri ja jazzmuusika mõju – faktuur on siin tunduvalt õhulisem, läbipaistvam, kergem ja mänglevam.
Esinejatest lähemalt: