HELIjaKEEL 2015-2016-3 | Kammermuusikud

HELIjaKEEL. Saariaho festival
PEEGLID. Kaija Saariaho, Arvo Pärt
13.02.2016 kell 17 Kanuti Gildi SAAL

Kammermuusikute korraldatud muusikalis-kirjandusliku sarja HELIjaKEEL selle hooaja põhirõhk on mitte niivõrd heli ja keele, kuivõrd erinevate helikeelte kõrvutamisel. Siiski on HELIjaKEEL kolmest kontserdist koosneval Saariaho festivalil kavas palju teoseid, kus tekstidel on oluline roll. Kõik teostega seotud seni eesti keeles avaldamata tekstid on eesti keelde tõlgitud ning kontsertidel erineval moel esile tõstetud.

HELIjaKEEL Saariaho festivali avakontserdil PEEGLID kõlavad vaheldumisi Arvo Pärdi ja Kaija Saariaho teosed, mis on helikeelelt küll väga erinevad, kuid kus võib leida huvitavaid seoseid.

Kavas:

Paolo Girol/Alyona Movko: Video Kaija Saariaho teose “Mirrors” juurde kuuluvast tekstist
Kaija Saariaho: Mirrors (1997) (flööt, tšello) (pühendatud Anssi Karttunenile ja Camilla Hoitengale)
Arvo Pärt: Peegel peeglis (1978/2005) (altflööt, klaver)
Arvo Pärt: Von Angesicht zu Angesicht (tlk: Palgest palgesse) (2005) (sopran, meesansambel, klarnet, vioola, kontrabass); tekst: 1 Kor. 13:12
Arvo Pärt: Jõuluhällilaul (2002) (hääl, klaver)
Arvo Pärt: Eesti hällilaul (2002) (2 häält, klaver)
Arvo Pärt: Vater unser (2005/2011) (sopran, keelpillikvintett); tekst: Meie isa palve (kvintetiga versiooni Eesti esiettekanne)
Eino Leino: Õhtupalve, tõlkinud Jürgen Rooste (eelsalvestatud tekst)
Kaija Saariaho: Iltarukous (tlk: Õhtupalve) (2000) (sopran, klaver); tekst: Eino Leino
Arvo Pärt: Scala cromatica (2007) (viiul, tšello, klaver)
Paolo Girol/Alyona Movko: Video Guillaume Apollinaire`i luuletuse Il Pleut (tlk. Sajab) põhjal (tõlkinud Maarja Kangro)
Kaija Saariaho: Il Pleut (1986) (klaver, sopran); graafiline tekst: Guillaume Apollinaire
Kaija Saariaho: Jardin Secret II (tlk: Salajane aed) (2006) (klavessiin, elektroonika)
Kaija Saariaho: Cendres (tlk: tuhk) (1988) (flööt, tšello, klaver)
Arvo Pärt: Summa (1977/1991) (vokaalansambel); tekst: Katekismusest usutunnistus

Esitajad:
Arianna Savall (sopran, Hispaania), Camilla Hoitenga (flööt, USA), Vox Clamantis, Jaan-Eik Tulve (dirigent), Jaanika Kuusik (sopran), Toomas Vavilov (klarnet), Harry Traksmann, Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Mati Lukk (kontrabass), Diana Liiv (klaver), Ene Nael (klavessiin), Paolo Girol, Alyona Movko (video), Tammo Sumera (elektroonika), Liina Olmaru (eelsalvestatud tekst)

Kaija Saariaho kuulub nende soome heliloojate hulka, kelle looming on avaldanud mõju kogu maailmas. Ta õppis Sibeliuse Akadeemias ja Freiburgi Muusikakõrgkoolis ning 1982. aastal jätkas loometegevust IRCAMi uurimisinstituudis Pariisis – linnas, mis on sellest ajast jäänud tema kodulinnaks. IRCAMis töötas Saariaho välja arvuti-assisteeritud kompositsioonimeetodi ja omandas vilumuse nii lindilugude komponeerimisel kui ka live-elektroonika käsitlemisel. Enne tööle asumist IRCAMis tutvus Saariaho prantsuse spektralistide ning nende kompositsioonitehnikaga, mis põhineb heli spektri analüüsil. See inspireeris teda looma uusi harmoonilisi struktuure ja uusi noteerimisvõtteid, näiteks märkimaks üles nii mikrotonaalseid liikumisi kui ka heli üleminekut puhtast toonist helikõrguseta müraks.
(lühendatult leheküljelt www.saariaho.org)

Arvo Pärdi muusika olemuslikuks sihiks näib olevat vaikus, nii paradoksaalselt kui see ka ei kõla, sest ta ei näe muusika olemust mitte ainult nootides ja helides. Tema jaoks võivad helid olemuslikule üksnes vihjata, samuti nagu sõnad jäävad alati ainult vihjelisteks. Tõeline jääb alati helide vahele. Seepärast võrreldakse Pärdi loomelaadi ka paastumisega, vabatahtliku loobumisega: kahandamine on talle rohkendamisest palju olulisem, väljendusvahenditega on ta alati olnud kokkuhoidlik, koguni kitsi, ja ometi on tema muusika helde.
(Toomas Siitan, www.arvopart.ee)

Laulja ja harfimängija Arianna Savall (Hispaania) sündis Baselis katalaani muusikute perekonnas. Oma lauljadebüüdi tegi ta 2002. aastal Barcelona ooperimajas Eurydice rollis oma isa Jordi Savalli juhatatud C. Monteverdi ooperis “Orfeus”. Kriitikute sõnul oli see üks kauneimaid ning maagiliseimaid versioone “Orfeusest”. Kirg vanamuusika ja improvisatsiooni vastu on juhtinud teda ka teistsuguse muusikavaldkonnani – kaasaegse muusikani. 2006. aasta juunis Tallinnas astus ta vokaalsolistina üles Helena Tulve teoses “Lijnen”, mille salvestas hiljem ka Olari Eltsi ja NYYD Ensemble`ga ECM-ile. Olari Eltsi dirigeerimisel esines ta ka Rennes`i Ooperis Kaija Saariaho teosega “Quatre Instants”. Ta on osalenud ka mitmel Helena Tulve teose esiettekandel Monaco Ooperis koos Vox Clamantisega Jaan-Eik Tulve juhatusel. 2008 esitas ta koos Amsterdami tšello-oktetiga Arvo Pärdi teose “L’abbé Agathon”. 2010 esines ta mitmel Arvo Pärdi muusikale pühendatud festivalil (sh Arvo Pärdi 75. sünnipäevale pühendatud Nargen festival). Arianna hääle ilu tekitab tunde nagu oleks tegemist reaalselt haldja häälega (El 9 Nou, MMVV 2010, M. Rius). Kriitikud on viidanud ka talle kui “harfihaldjale”. (lühendatult leheküljelt www.ariannasavall.com)

Flötist Camilla Hoitenga (USA) on kodus paljudel lavadel üle maailma. Tema repertuaar hõlmab teoseid Bachi-eelsest kuni Stockhauseni-järgse ajani, instrumentaalkontsertidest kuni sooloteoste ning live-videot ja -elektroonikat kaasavate multimeediaprojektideni. Tema salvestised (eelkõige Saariaho teostega) on võitnud nimekaid auhindu Prantsusmaal, Inglismaal ja Põhja-Ameerikas. Talle on kirjutatud instrumentaalkontserte Kaija Saariaho, Péter Köszeghy, Ken-Ichiro Kobayashi ja Raminta Serksnyte ning ta on teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega, sh Marin Alsop, Jukka-Pekka Saraste, Susanna Mälkki, Alan Gilbert ja Vladimir Jurowski. Erilist huvi tunneba ta jaapani kultuuri vastu ning olles seal sage külaline, on ta esmaesitanud kümneid jaapani heliloojate talle pühendatud teoseid. (lühendatult leheküljelt www.hoitenga.com)

www.saariaho.org
www.arvopart.ee
www.hoitenga.com
www.ariannasavall.com
www.voxclamantis.ee
Piletid müügis Piletilevis ja tund enne algust kohapeal (12.-, 15.-, festivali pass 30.-)