HELIjaKEEL. Saariaho festival
IGATSUS. Kaija Saariaho, Jüri Reinvere
14.02.2015 kell 16 Kanuti Gildi SAAL

Kammermuusikute korraldatud muusikalis-kirjandusliku sarja HELIjaKEEL selle hooaja põhirõhk on mitte niivõrd heli ja keele, kuivõrd erinevate helikeelte kõrvutamisel. Siiski on HELIjaKEEL kolmest kontserdist koosneval Saariaho festivalil kavas palju teoseid, kus tekstidel on oluline roll. Kõik  teostega seotud seni eesti keeles avaldamata tekstid on eesti keelde tõlgitud ning kontsertidel erineval moel esile tõstetud.

 

© Priska Ketterer
Festivali teise kontserdi IGATSUS rõhuasetus on elektroonilisel muusikal, mis on olulisel kohal kontserdi mõlema autori – nii Kaija Saariaho kui ka Jüri Reinvere loomingus.

Kavas:

Jüri Reinvere: Reekviem. III The Opposite of Thought (2009) (flööt, live-elektroonika, video (ad lib); Tekst: Jüri Reinvere (inglise keeles, eesti keelde tõlkinud Doris Kareva)
Jüri Reinvere: Klaverikvartett (2015) (viiul, vioola, tšello, klaver)
Kaija Saariaho: Petals (Tlk: Kroonlehed) (1988) (tšello ja elektroonika)
Amin Maalouf: Igatsus (tõlinud Maarja Kangro) (eelsalvestatud tekst)
Kaija Saariaho: Quatre instants (tlk. Neli hetke) – I Attente (tlk. Igatsus) (sopran, klaver) Tekst: Amin Maalouf
Amin Maalouf: Kurbus (tõlinud Maarja Kangro) (eelsalvestatud tekst)
Kaija Saariaho: Quatre instants (tlk. Neli hetke) – II Douleur (tlk. Kurbus) (sopran, klaver) Tekst: Amin Maalouf
Arseni Tarkovsky: Katkend luuletusest “Suvi ongi nüüd möödas…” (tõlkinud Maarja Kangro) (eelsalvestatud tekst)
Kaija Saariaho: Nymphea (tlk: Vesiroos) (1987) (keelpillikvartett ja elektroonika) (Tekst: Arseny Tarkovsky)

Esitajad:
Camilla Hoitenga (flööt, USA), Arianna Savall (sopran, Hispaania), Triin Ruubel (viiul), Egert Leinsaar (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Andres Kaljuste (vioola), Theodor Sink (tšello), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Tammo Sumera (elektroonika), Alyona Movko (video), Liina Olmaru (eelsalvestatud tekst)

Kaija Saariaho kuulub nende soome heliloojate hulka, kelle looming on avaldanud mõju kogu maailmas. Ta õppis Sibeliuse Akadeemias ja Freiburgi Muusikakõrgkoolis ning 1982. aastal jätkas loometegevust IRCAMi uurimisinstituudis Pariisis – linnas, mis on sellest ajast jäänud tema kodulinnaks. IRCAMis töötas Saariaho välja arvuti-assisteeritud kompositsioonimeetodi ja omandas vilumuse nii lindilugude komponeerimisel kui ka live-elektroonika käsitlemisel. Enne tööle asumist IRCAMis tutvus Saariaho prantsuse spektralistide ning nende kompositsioonitehnikaga, mis põhineb heli spektri analüüsil. See inspireeris teda looma uusi harmoonilisi struktuure ja uusi noteerimisvõtteid, näiteks märkimaks üles nii mikrotonaalseid liikumisi kui ka heli üleminekut puhtast toonist helikõrguseta müraks.
(lühendatult leheküljelt www.saariaho.org)

Jüri Reinvere on eesti helilooja ja literaat, kelle looming on võrsunud Kesk-Euroopa kultuuriruumist. Reinvere muusika võib olla kirglik, kuid külmade värvidega, harmoonia konsonantne või üldse puududa. Mitmed tema olulistest teostest on multimediaalsed, neid iseloomustab dokumentalistika ja esteetilise muusika kokkupuude ning neid võib olla keeruline žanriliselt määratleda. Reinverele on omane poliitiline erksus kõrvuti äratuntavalt teoloogilise taustaga. Tähtsat rolli tema loomingus mängib kirjandus, eriti ingliskeelne. Paljudele oma muusikateostele on Reinvere teksi loonud ise.
Aastal 2000 võitis Reinvere teos “Loodekaar” rahvusvahelise heliloojate rostrumi alla 30-aastaste heliloojate kategoorias. Viimastel aastatel on Jüri Reinvere rahvusvahelist tähelepanu äratanud oma ooperitega. 2012 esietendus Soome Rahvusooperis Sofi Oksaneni romaanil põhinev ooper “Puhastus” ning 2014 tuli Norra Rahvusooperis lavale “Peer Gynt”.
Jüri Reinveret ja Kaija Saariahot ühendab muuhulgas ka 1998. aastal Klassikaraadios salvestatud “Nyyd-muusika” saade Kaija Saariahost, kus saatejuhiks oli Jüri Reinvere. www.reinvere.de

Laulja ja harfimängija Arianna Savall (Hispaania) sündis Baselis katalaani muusikute perekonnas. Oma lauljadebüüdi tegi ta 2002. aastal Barcelona ooperimajas Eurydice rollis oma isa Jordi Savalli juhatatud C. Monteverdi ooperis “Orfeus”. Kriitikute sõnul oli see üks kauneimaid ning maagiliseimaid versioone “Orfeusest”. Kirg vanamuusika ja improvisatsiooni vastu on juhtinud teda ka teistsuguse muusikavaldkonnani – kaasaegse muusikani. 2006. aasta juunis Tallinnas astus ta vokaalsolistina üles Helena Tulve teoses “Lijnen”, mille salvestas hiljem ka Olari Eltsi ja NYYD Ensemble`ga ECM-ile. Olari Eltsi dirigeerimisel esines ta ka Rennes`i Ooperis Kaija Saariaho teosega “Quatre Instants”. Ta on osalenud ka mitmel Helena Tulve teose esiettekandel Monaco Ooperis koos Vox Clamantisega Jaan-Eik Tulve juhatusel. 2008 esitas ta koos Amsterdami tšello-oktetiga Arvo Pärdi teose “L’abbé Agathon”. 2010 esines ta mitmel Arvo Pärdi muusikale pühendatud festivalil (sh Arvo Pärdi 75. sünnipäevale pühendatud Nargen festival). Arianna hääle ilu tekitab tunde nagu oleks tegemist reaalselt haldja häälega (El 9 Nou, MMVV 2010, M. Rius). Kriitikud on viidanud ka talle kui “harfihaldjale”. (lühendatult leheküljelt www.ariannasavall.com)

Flötist Camilla Hoitenga (USA) on kodus paljudel lavadel üle maailma. Tema repertuaar hõlmab teoseid Bachi-eelsest kuni Stockhauseni-järgse ajani, instrumentaalkontsertidest kuni sooloteoste ning live-videot ja -elektroonikat kaasavate multimeediaprojektideni. Tema salvestised (eelkõige Saariaho teostega) on võitnud nimekaid auhindu Prantsusmaal, Inglismaal ja Põhja-Ameerikas. Talle on kirjutatud instrumentaalkontserte Kaija Saariaho, Péter Köszeghy, Ken-Ichiro Kobayashi ja Raminta Serksnyte ning ta on teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega, sh Marin Alsop, Jukka-Pekka Saraste, Susanna Mälkki, Alan Gilbert ja Vladimir Jurowski. Erilist huvi tunneba ta jaapani kultuuri vastu ning olles seal sage külaline, on ta esmaesitanud  kümneid jaapani heliloojate talle pühendatud teoseid. (lühendatult leheküljelt www.hoitenga.com)

www.saariaho.org
www.reinvere.de
www.hoitenga.com
www.ariannasavall.com
Piletid müügis Piletilevis ja tund enne algust kohapeal (12.-, 15.-, festivali pass 30.-)