Saariaho 3Helena TulveHELIjaKEEL. Saariaho festival
MÄNG. Kaija Saariaho, Helena Tulve

14.02.2016 kell 19 Kanuti Gildi SAAL

Kammermuusikute korraldatud muusikalis-kirjandusliku sarja HELIjaKEEL selle hooaja põhirõhk on mitte niivõrd heli ja keele, kuivõrd erinevate helikeelte kõrvutamisel. Siiski on HELIjaKEEL kolmest kontserdist koosneval Saariaho festivalil kavas palju teoseid, kus tekstidel on oluline roll. Kõik  teostega seotud seni eesti keeles avaldamata tekstid on eesti keelde tõlgitud ning kontsertidel erineval moel esile tõstetud. Festivali lõppkontserdil MÄNG kõlab Kaija Saariaho muusikaga kõrvuti Helena Tulve muusika. Nende kõlamaailmades võib leida teatud lähedust.


© Tarvo Hanno Varres

 


© Maarit Kytöharju

Kavas:
Kaija Saariaho: Duft (tlk: Aroom) (2012) (klarnet)
Helena Tulve: Laula mulle õitsvast puust (2013) (klaver)
Francesco Petrarca: Magus piin (tõlkinud Maarja Kangro) (eelsalvestatud tekst)
Kaija Saariaho: Dolce Tormento (tlk: Magus piin) (2004) (piccoloflööt); tekst: Francesco Petrarca
Helena Tulve: Sinna otsime teed tagasi (2014) (metsosopran, altflööt/bassflööt, keelpillikvartett); tekst: Ernst Enno

Kaija Saariaho: Tocar (tlk: Mängida/Puudutada) (2010/2012) (flööt, klaver) 
Helena Tulve: Pulss, mõõn ja voolamine (2012) (flööt, klaver)
Shahab al-Din Yahya ibn Habash Suhrawardi: Hinge pööripäev (tõlkinud Helena Tulve) (eelsalvestatud tekst)
Helena Tulve: L’Équinoxe de l’âme (tlk: Hinge pööripäev) (2008) (sopran, kannel, keelpillikvartett); tekst: Shahab al-Din Yahya ibn Habash Suhrawardi, prantsuse keelde tõlkinud Henry Corbin

Esitajad:
Arianna Savall (sopran, Hispaania); Kadri Tegelmann (metsosopran); Camilla Hoitenga (flööt, USA); Toomas Vavilov (klarnet); Harry Traksmann, Olga Voronova, Triin Ruubel, Egert Leinsaar (viiul); Laur Eensalu, Andres Kaljuste  (vioola); Leho Karin, Theodor Sink (tšello); Jaan-Eik Tulve (dirigent); Taavi Kerikmäe, Diana Liiv (klaver); Kristi Mühling (kannel); Liina Olmaru (eelsalvestatud tekst); Tammo Sumera (elektroonika)

Kaija Saariaho kuulub nende soome heliloojate hulka, kelle looming on avaldanud mõju kogu maailmas. Ta õppis Sibeliuse Akadeemias ja Freiburgi Muusikakõrgkoolis ning 1982. aastal jätkas loometegevust IRCAMi uurimisinstituudis Pariisis – linnas, mis on sellest ajast jäänud tema kodulinnaks. IRCAMis töötas Saariaho välja arvuti-assisteeritud kompositsioonimeetodi ja omandas vilumuse nii lindilugude komponeerimisel kui ka live-elektroonika käsitlemisel. Enne tööle asumist IRCAMis tutvus Saariaho prantsuse spektralistide ning nende kompositsioonitehnikaga, mis põhineb heli spektri analüüsil. See inspireeris teda looma uusi harmoonilisi struktuure ja uusi noteerimisvõtteid, näiteks märkimaks üles nii mikrotonaalseid liikumisi kui ka heli üleminekut puhtast toonist helikõrguseta müraks.
(lühendatult leheküljelt www.saariaho.org)

Helena Tulve muusika keskmes on lakkamatu muutumine ja sellega seotud protsessid ajas ja ruumis, energia transformeerumine. Tema muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest ja eluenergia ühtsusest, mis haarab endasse keerukuse ja vastuolud, erinevad olekud, vormid ja liikumised.
Helena Tulve õppis kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel (1990) ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). 2000. aastast on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud (2011 professor, 2012 prorektor), alates 2015. aastast „Eesti muusika päevade“ kunstiline juht. Ta on pälvinud oma loomingu eest rohkesti preemiaid ja autasusid, sealhulgas võitis 2004. aastal tema sümfooniaorkestriteos “Sula” Pariisis rahvusvahelise rostrumi. Helena Tulve on iseloomustanud Kaija Saariaho muusikat järgmiselt: Tema muusika kulgeb pigem aeglaselt ühest seisundist teise ja on tugevalt protsessikeskne, teoste kõla võib olla väga õhuline ja unenäoline, aga eriti varastes teostes on ka tihedust ja jõudu, kõik kokku on nagu unenäopilt.

Laulja ja harfimängija Arianna Savall (Hispaania) sündis Baselis katalaani muusikute perekonnas. Oma lauljadebüüdi tegi ta 2002. aastal Barcelona ooperimajas Eurydice rollis oma isa Jordi Savalli juhatatud C. Monteverdi ooperis “Orfeus”. Kriitikute sõnul oli see üks kauneimaid ning maagiliseimaid versioone “Orfeusest”. Kirg vanamuusika ja improvisatsiooni vastu on juhtinud teda ka teistsuguse muusikavaldkonnani – kaasaegse muusikani. 2006. aasta juunis Tallinnas astus ta vokaalsolistina üles Helena Tulve teoses “Lijnen”, mille salvestas hiljem ka Olari Eltsi ja NYYD Ensemble`ga ECM-ile. Olari Eltsi dirigeerimisel esines ta ka Rennes`i Ooperis Kaija Saariaho teosega “Quatre Instants”. Ta on osalenud ka mitmel Helena Tulve teose esiettekandel Monaco Ooperis koos Vox Clamantisega Jaan-Eik Tulve juhatusel. 2008 esitas ta koos Amsterdami tšello-oktetiga Arvo Pärdi teose “L’abbé Agathon”. 2010 esines ta mitmel Arvo Pärdi muusikale pühendatud festivalil (sh Arvo Pärdi 75. sünnipäevale pühendatud Nargen festival). Arianna hääle ilu tekitab tunde nagu oleks tegemist reaalselt haldja häälega (El 9 Nou, MMVV 2010, M. Rius). Kriitikud on viidanud ka talle kui “harfihaldjale”. (lühendatult leheküljelt www.ariannasavall.com)

Flötist Camilla Hoitenga (USA) on kodus paljudel lavadel üle maailma. Tema repertuaar hõlmab teoseid Bachi-eelsest kuni Stockhauseni-järgse ajani, instrumentaalkontsertidest kuni sooloteoste ning live-videot ja -elektroonikat kaasavate multimeediaprojektideni. Tema salvestised (eelkõige Saariaho teostega) on võitnud nimekaid auhindu Prantsusmaal, Inglismaal ja Põhja-Ameerikas. Talle on kirjutatud instrumentaalkontserte Kaija Saariaho, Péter Köszeghy, Ken-Ichiro Kobayashi ja Raminta Serksnyte ning ta on teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega, sh Marin Alsop, Jukka-Pekka Saraste, Susanna Mälkki, Alan Gilbert ja Vladimir Jurowski. Erilist huvi tunneba ta jaapani kultuuri vastu ning olles seal sage külaline, on ta esmaesitanud  kümneid jaapani heliloojate talle pühendatud teoseid. (lühendatult leheküljelt www.hoitenga.com)

www.saariaho.org
www.hoitenga.com
www.ariannasavall.com
Piletid müügis Piletilevis ja tund enne algust kohapeal (12.-, 15.-, festivali pass 30.-)