Muusikud

Hooaeg 2025/2026

  • Triin Alender alustas viiuliõpinguid 7-aastaselt Nõmme Muusikakoolis. 2018. aastast jätkusid tema õpingud Tallinna Muusikakeskkoolis ning 2023. aastal lõpetas ta Tallinna Muusika- ja Balletikooli kuldmedaliga. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Arvo Leiburi ja Triin Ruubel-Lillebergi juhendamisel. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel meistrikursustel ning mänginud erinevates orkestrites, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkesters ning Rahvusooper Estonia orkestris.

  • Liene Nitiša alustas klaveriõpinguid 2006. aastal Daugavpilsi Muusikakoolis Beata Fioņina juures. 2016. aastal jätkas ta õpinguid Staņislavs Broksi nimelises Daugavpilsi Muusikakeskkoolis Elīna Bambāne juhendamisel. 2020. aastal astus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, mille bakalaureuseõppe lõpetas 2023. aasta suvel Marko Martini ja Age Juurikase klaveriklassis. Õppeaastal 2024/2025 osales ta Erasmus+ programmis Kuninglik Muusikakõrgkool Stockholmis (Royal College of Music) Mats Widlundi klaveriklassis. Hetkel õpib ta magistriõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Mati Mikalai juhendamisel. Ta on esinenud solisti, kammermuusiku, lied’i interpreedi ja orkestrandina mitmetes Euroopa riikides ning osalenud arvukatel meistrikursustel tunnustatud pianistide käe all.

  • Sofija Ogarkova on tšellist Riiast. Ta lõpetas 2024. aastal bakalaureuseõppe Jāzeps Vītolsi nimeline Läti Muusikaakadeemias, õppides dotsent Guna Šnē ja professor Eleonora Testeļeca juures. Lisaks õppis ta barokktšellot Māra Botmane juhendamisel. Ta on täiendanud end ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Mart Laasi juures ning osalenud mitmete tunnustatud tšellistide meistrikursustel. Sofija on esinenud erinevatel kammermuusikafestivalidel ja nüüdismuusika kontsertidel. Aastatel 2022–2024 töötas ta tšelloõpetajana Bolderāja Muusika- ja Kunstikoolis Riias. Alates 2024. aastast on ta Vanemuise sümfooniaorkester liige Tartus ning alates 2025. aastast mängib ta ka Eesti Rahvusooper orkestris.

  • René Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995–1999 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis (õp. Henn Eeriku kl.), 2000–2004 Eesti Muusikaakadeemias (prof. Virgilijus Noreika ja prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel) ja jätkanud 2004–2008 samas ka magistriõppes (prof. Jaakko Ryhäneni kl.). Ta on täiendanud end Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooper Estonias on René Soom töötanud alates 1997., solistina 2005. aastast. René Soom on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Vanemuise teatris, teinud koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Ooper-Kvartetiga ning osalenud KaivConsorti projektlavastustes (Orffi „Kuu“ ja Bizet’ „Carmen“); aastast 1998 sõnateatri „Varius“ tegemistes ning on koos trupiga andnud etendusi Rootsis, USA-s ja Kanadas. Ta on edukalt esinenud ka kammerlauljana.
    Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012).
    https://opera.ee/et/persoon/rene-soom/

  • Karmen Puis on alates 1997. aastast Vanemuise ooperisolist. Puis lõpetas 1993. aastal Heino Elleri nimelise Muusikakooli Aino Kõivu lauluklassis, 1997 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levaldi lauluklassis. Aastal 2005 omandas ta Eesti Muusikaakadeemias Jaakko Ryhäse juures magistrikraadi (cum laude). Ta on täiendanud end A. Kapustjanski ning L. Puglisi juures, osalenud professor H. Hölli, E. Märtson-Wilsoni, B. Pearsoni ning R. Damsi meistriklassides. Õpingute ajal Eesti Muusikakadeemias töötas Puis Eesti Raadio kooris koorilaulja ja solistina. Puis on ning andnud arvukalt kammermuusika kontserte erinevate koosseisudega ning laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides: Mozarti “Reekviem” ja “Kroonimismissa”, Beethoveni missa C-duur, Schuberti missa Es-duur, Vivaldi “Gloria”, Bachi “Markuse passioon”, Mendelssohni “Paulus”, Mahleri 4. sümfoonia, Pergolesi “Stabat Mater”, Bianca Britteni ooperi “Lucretia teotamine” kontsertettekandes.
    https://vanemuine.ee/inimesed/karmen-puis/

  • Jaanika Rand-Sirp on lõpetanud Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli 1991.a. klaveri erialal (õp. R. Ernstson). Aastast 1991 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996 solisti ja kammeransamblistina. Aastal 2002 kaitses Jaanika Rand- Sirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja prof. Helin Kapteni juhendamisel.
    J. Rand-Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides.
    1994 saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium.
    Alates 1996.a. töötab Jaanika Rand-Sirp tearis Vanemuine pianist-repetiitorina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis õppejõu ja kontsertmeistrina.
    Jaanika Rand-Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on olnud ansamblipartner mitmetele lauljatele (sh. Svetlana Trifonova, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Taavi Tampuu).
    Pidev koostöö seob teda instrumentalistide Riivo Kallasmaa ja Rene Sepalaanega loomingulises koosluses Arcus Venti ning vokaalsolistide Heli Veskuse, Annaliisa Pillaku ja Karmen Puisiga ,millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad.
    https://interpreet.ee/liikmed/jaanika-rand-sirp/

  • Jaapanist pärit Nina Kawaguchi on lõpetanud viiuli erialal Berni Kunstide Kõrgkooli prof Monika Urbaniaki juhendamisel. Ta on täiendanud end Sibeliuse Akadeemia prof Kaija Saarikettu eratundides, kaks aastat USA Buffalo Sümfooniaorkestri kontsertmeistri Dennis Kimi juhendamisel ning viimastel aastatel ka ERSO kontsertmeistri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Arvo Leiburi käe all.

  • Mairit Mitt-Bronikowska lõpetas Tartu Heino Elleri nim Muusikakooli aastal 2005 õp Kristel Eeroja-Põldoja juhendamisel. Edasised õpingud tõid Tallinna Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus  tema juhendajaks sai prof Tõnu Reimann. Vahetult pärast bakalaureuse kraadi omandamist tekkis Mairitil soov saada altviiuli mängijaks. Kevadel 2012 lõpetas magistrantuuri (cum laude) vastaval erialal dots Viljar Kuuse käe all.
    Mairit on osalenud erinevates orkestrikoosseisudes: Eesti Noorte Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Tallinna Sinfonietta, French-German Youth Orchestra, Feldkirch Festival Youth Orchestra, Animato Stiftung Orchestra, Järvi  Akadeemia Sinfonietta, Baltic Sea Philharmonic (enne Baltic Youth Philharmonic), Estonian Festival Orchestra, Symphony of the Americas (Florida, USA), Põhjamaade Sümfooniaorkester, töötanud ka Estonia Rahvusooperi orkestris jne.
    Ta on osalenud järgmiste vioolaõpetajate: Mikhail Zemtov, Andrei Dogadin, Maxim Rõsanov, Christian Euler, Petras Radzevicius, Máté Szücs, Ula Ulijona Zebriunaite meistrikursustel. Hetkel täiendab end Poola prof Ryszard Duź’i juhendamisel.
    Aastast 2013 kuulub ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri vioolarühma.
    Mairit tegeleb aktiivselt ka kammermuusikaga.

  • Annelize Vlasenko alustas viiuliõpinguid Saue Muusikakoolis Juta Rossi juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Aino Riikjärve viiuliklassis. Ta on lõpetanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe (2022, cum laude) ja magistriõppe (2024, cum laude) Kristina Kriidi juhendamisel.  
    Annelize Vlasenkot on tunnustatud mitmetel konkurssidel ja festivalidel, sealhulgas vabariiklikul konkursil „Parim noor instrumentalist 2016“, kus ta saavutas I koha. Ta on pälvinud preemiaid neljal EMTA klaverikammermuusika konkursil ning astunud üles muusikafestivalil Thessalonikis. 2022. aasta oktoobris osales ta Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ja Balti riikide muusikaakadeemia ühisprojektis „Baltic Roots”.
    Annelize Vlasenko on osalenud mitmete Eestis tegutsevate orkestrite töös (Eesti Sinfonietta, Narva Linna Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester) ning esinenud solistina TMKK sümfooniaorkestri ja EMTA sümfooniaorkestri ees.
    Ta on alates 2022. aastast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liige.

  • Vioolamängija Liina Sakkos alustas muusikaõpinguid 4-aastaselt. 1995. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis viiulit Ivi Tiviku juures ning vioolat Maris Ufferti klassis. Vioolaõpingud jätkusid Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias, mille lõpetas bakalaureusekraadiga Maris Ufferti juures (1998) ning magistrikraadiga prof Aleksandr Bobrovski juhendamisel 2003. aastal. Ta on täiendanud end Mihhail Zemtsovi eratundides ning osalenud Fjodor Družinini, Wolfgang Klossi ja Máté Szücsi meistrikursustel.
    Alates 1998. aastast töötab Liina Sakkos Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris vioolamängijana ning alates 2004. aastast vioolarühma abikontsertmeistrina. Lisaks on ta osalenud nii vioola rühmamängijana kui ka rühma kontsertmeistrina Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia sümfooniaoorkestri, XXI Sajandi Orkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri, Narva Linnaorkestri, Eesti Festivaliorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta ning Haagi Residentie Orkestri ja Rahvusvahelise Stuttgarti Bachi Akadeemia noorteorkestri koosseisudes.
    Liina Sakkos on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, esinedes erinevates kammerkoosseisudes, sh selliste muusikutega nagu pianistid Nata-Ly Sakkos, Irina Zahharenkova, Kadri-Ann Sumera ja Kristiina Rokaševitš, klarnetistid Marten Altrov, Vello Sakkos ja Toomas Vavilov, viiuldaja Triin Ruubel-Lilleberg, vioolamängija ja viiuldaja Andres Kaljuste, tšellistid Andreas Lend, Indrek Leivategija ja Theodor Sink, kontrabassimängijad Mati Lukk ja Regina Udod, harfimängija Ivàn Pragado Poveda, flötist Maria Luisk jpt.
    Aastail 1998–2002 töötas Liina Sakkos õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Pärnu Muusikafestivali tiimi liige ning Järvi Akadeemia keelpillikursuste koordinaator.
    Aastast 2019 köidab pillimängu kõrval Liina Sakkose tähelepanu ka maalimine. Tema tööd on olnud väljas kohvikus Ratas & Kohv, Rakvere Muusikakoolis, Kultuurikeskus Kaja, ERSO vioolamängijate kontserdil Estonia kontserdisaalis ja Harju Maakonnaraamatukogus Keilas.
    https://erso.ee/koosseis/liina-zigurs/

  • Regina Udod alustas kontrabassiõpinguid 12-aastaselt Viimsi Muusikakoolis Marek Mere juures. Ta on lõpetanud Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli Meeme Saarevälja juhendamisel ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri cum laude dots Kaupo Olti kontrabassiklassis (2018). Ta on täiendanud end Francisco Obieta juhendamisel Vorarlbergeri konservatooriumis Austrias ja prof Alberto Bocini juhendamisel Genfi Muusikakõrgkoolis (Haute École de Musique de Genève) Šveitsis. Lisaks on ta osalenud Franco Petracchi, Alberto Bocini, Hans Sturmi, Petru Iuga, Timothy Cobbi, Thomas Martini, Iain Crawfordi jt meistrikursustel.
    Regina Udod on pälvinud kahel korral II preemia Eesti Keelpillimängijate Konkursil (2020 ja 2015), lisaks omistati talle Thomastik-Infeldi eripreemia (2015) ja eripreemia Eduard Tubina Kontrabassikontserdi esitamise eest (2020) ning diplom ja eripreemia V Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil (2010).
    Regina Udod on esinenud solistina E. Tubina, S. Koussevitzky ja G. Bottesini loominguga Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Sinfonie orchester Schöneberg (Saksamaa), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri, Narva Linnaorkestri ja Haapsalu Festivaliorkestri ees. 
    Koos pianist Lea Leiteniga on nad Eesti kontrabassimuusikat esitanud aastast 2011. 2021. aastal tõid nad koos Alatskivi lossis maailmaesiettekandele kaua arhiivis seisnud teose – Juhan Aaviku kontrabassikontserdi (1950).
    Aastatel 2009-2010 ja 2011-2014 oli Regina Udod Rahvusooper Estonia orkestriartist, samuti on ta mänginud Orchestre de la Suisse Romande’s (Šveits), Šoti Kuninglikus Rahvusorkestris, Islandi Sümfooniaorkestris, Helsingi Linnaorkestris, Eesti Festivaliorkestris, Flandria Sümfooniaorkestris (Belgia), Kremerata Baltica kammerorkestris, United Strings of Europe’s, Põhjamaade Sümfooniaorkestris, Euroopa Liidu Noorteorkestris (EUYO), Malta Filharmooniaorkestris jpt kollektiivides. Alates 2013. aastast oli Regina Udod Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontrabassirühma abikontsertmeister ning alates 2023. aastast kontsertmeister.
    https://erso.ee/koosseis/regina-udod/

  • Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Olulisel kohal tema repertuaaris on eesti ja eriti ta isa Lepo Sumera muusika, kelle klaveriloomingu on ta salvestanud plaadile. Koostöös Iris Oja ja teiste lauljatega on käsil Mart Saare laulupärandi salvestamine; seni on ilmunud kaks albumit ning kolmas on tulekul. Kadri-Ann on olnud osaline mitme XX sajandi olulise suurteose esmaesituses Eestis, nt Karlheinz Stockhauseni “Mantra” või John Cage’i “Tantsud prepareeritud klaveritele”. Ta on teinud mitmete talle kirjutatud teoste esiettekandeid ning salvestanud Eesti Raadio arhiivi erinevate ajastute soolo- ja ansambliteoseid.
    Kadri-Ann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õpetajad Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof Arbo Valdma), kust sai nov. 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.
    Kadri-Ann on teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nim muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 Georg Otsa nim Tallinna muusikakoolis ning alates 2022 sügisest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA). Aastaid on ta vedanud koolikontsertide projekte MTÜ Kammermuusikute tegevliikmena. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale. 
    Aastast 2023 on Kadri-Ann Sumera ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev raamat „Seitsme aja raja taga” ja romaan „Basiliski lapsed”.
    http://www.kadriannsumera.eu/

  • Foto: Kaupo Kikkas

    Mari-Liis Vind on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (2000) õp Raivo Peäske ning Karlsruhe Riikliku Muusikakõrgkooli (2007) prof Renate Greiss-Armini ja Mathias Allini juhendamisel. Aastail 2004–2007 õppis ta lisaerialana barokkflööti Karlsruhes Heike Nikodemuse juures ning 2014–2015 professor Karl Kaiseri flöödiklassis Frankfurdi Muusikakõrgkoolis. Ta on täiendanud end Viinis professor Barbara Gisler-Haase juhendamisel ning mitmetel meistrikursustel. Ta on mitme vabariikliku konkursi laureaat.
    Mari-Liis Vind on olnud kaasaegse muusika ansambli Janus Ensemble Karlsruhe liige (2006–2008) ning osalenud erinevate orkestrite ja kammerkoosseisude töös Eestis ja Saksamaal. Lisaks orkestritööle õpetas ta ka Tallinna Muusikakeskkoolis.
    https://erso.ee/koosseis/mari-liis-vind/

  • Foto: Kaupo Kikkas

    Meelis Vind pälvis 1987. aastal Eesti puhkpillimängijate konkursil II preemia. Kammermuusikuna on ta keskendunud eelkõige nüüdismuusika interpreteerimisele, mängides NYYD Ensemble’is ning kuuludes Ansambel U: koosseisu. Ta on toonud esiettekandele arvukalt eesti uudisloomingut klarnetile ja bassklarnetile, sealhulgas Ardo Ran Varrese bassklarnetikontserdi „Awakening Bell” (2014), Tõnu Kõrvitsa „Silent Songs” bassklarnetile ja orkestrile (2015), Mirjam Tally „Pihlakate meri” (2001) ning Helena Tulve „Passage Secret” kahele klarnetile (1999, koos Tarmo Pajusaarega). Lisaks on ta esitanud teoseid heliloojatelt René Eespere, Lepo Sumera ja Helena Tulve. 2015. aastal esiettekandas ERSO Taavi Kulli juhatusel Vindi orkestriteose „Früügia maastikud”.
    Džässmuusikuna on Vind peamiselt iseõppija, pidades oma oluliseks õpetajaks kitarrist Ants Laigit, kellega teda sidus pikaajaline koostöö ja sõprus. Alates 1996. aastast kuulub ta Raivo Tafenau kvintetti ning duosse Tafenau-Vind, mille album „Two Minds – Two Lines” ilmus 2013. Ta on Estonian Dream Big Bandi liige selle asutamisest 1998. aastal. Vind on esinenud koos paljude Eesti džässmuusikutega, sh Tanel Rubeni, Riho Sibula, Raul Sööt’i, Raul Vaigla, Virgo Sillamaa ja Kadri Voorandiga, samuti teinud koostööd Tõnis Mägi, ansambli Lippajad ning USA hip-hopi ja beatbox’i artisti Napoleon Maddoxiga.
    Lisaks on Vind loonud ja juhtinud mitmeid koosseise, nagu Vind Project (album „Twilight Patterns”, 2006), VindPower (2012), Vind Project 2 ja Vind Project 3 (album „Liivamandala”, 2013). Ta on esinenud džässfestivalidel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning teinud koostööd muusikutega nagu Markus Ketola (Soome) ja Kálmán Oláh (Ungari). Oma loomingulises tegevuses on ta tegelenud ka vaba improvisatsiooniga. 2014. aastal pälvis Meelis Vind Danske Jazziauhinna aktiivse ja loomingulise tegevuse eest džässmuusikuna.
    Aastatel 2004–2010 õpetas ta klarnetit Nõmme Muusikakoolis ning 2008–2020 klarnetit ja saksofoni Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.
    https://erso.ee/koosseis/meelis-vind/

  • Viiuldaja Marie-Helen Aavakivi kuulub Eesti noorema põlvkonna interpreetide säravaimate esindajate hulka. Ta omandas viiuli eriala magistrikraadi cum laude prof Alexander Fischeri juhendamisel 2012. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning kaitses 2019. a. doktorikraadi (PhD) teemal „Professor Johannes Paulseni viiuliõpilaste repertuaar ja esitusstiil 1930. aastatel Eestis“ (juhendajad prof Kristel Pappel, prof Urmas Vulp, prof Marje Lohuaru), töötades samas õppejõuna. Solistina on ta üles astunud Tallinna Kammerorkestri, Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, ME103 jt orkestrite ees, dirigentideks Paul Mägi, Toomas Kapten, Risto Joost, Andres Mustonen jt ning olnud Euroopa Liidu Noorteorkestri (EUYO), Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri, EMTA sümfooniaorkestri ja kammerorkestri, Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri jt orkestrite kontsertmeistrite rühma liige. Aavakivi mängib 2023. aastal EMTA-le annetatud prof Johannes Paulseni hinnalise viiuli ja poognaga.
    Anneli Tohver on pianist ja kammermuusik. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri erialal, bakalaureuseõppe (1997) dots Ada Kuuseoksa ja magistriõppe (2000) prof Ivari Ilja juhendamisel. Lisaks on Anneli lõpetanud kammermuusika erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe (2015) ning doktoriõppe (2021) prof Marje Lohuaru juures. Filosoofiadoktorikraadi (muusikas) kaitses Anneli teemal balletipianisti ja balletiartistide koostööst. Doktoritöö juhendajaks oli prof. Kristel Pappel.
    Aastatel 1997–2014 töötas Anneli Rahvusooperis Estonia balletipianisti ja orkestrandina. Ta on teinud pianistina kaasa arvukates lavateostes. Aastast 2019 töötab ta pianist-kontsertmeistrina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Anneli on mänginud paljudes kammerkoosseisudes. Tema olulisemateks lavapartneriteks on olnud Jonathan Henderson, Mizuki Shindo, Aule Urb, Ye Pan, Nina Kawaguchi, Soo-Young Lee, Levi-Danel Mägila ja Marie-Helen Aavakivi, kellest mitmega on pälvitud kõrgeid kohti rahvusvahelistel konkurssidel.

  • Anete Ainsaar lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli õp Mare Teearu viiuliklassi (2013) ja omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2017) prof Mare Teearu juhendamisel. Ta täiendas end Viini Kaunite Kunstide Ülikoolis (2015/16) ja Itaalias Accademia Perosis (2018/19). Ainsaar on pälvinud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkurssidel, sh Musicale Europeo (2014).
    Solistina on ta esinenud Tallinna Kammerorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees ning alates 2018. aastast kuulub Tallinna Kammerorkestri koosseisu. Ainsaar mängib ka barokkviiulit, esinedes koos Reinut Teppi, Reet Suka ja Risto Joostiga. 2017. aastal asutas ta trio Cordelia, mis esines 2018. aastal festivalil Oude Muziek Utrecht. Ta on osalenud jazziprojektides, sh salvestanud 2021. aastal albumi Itaalias. 2023. aastal moodustas ta kammermuusikatrio ning alustas magistriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Maksim Štšura ja Triin Ruubeli juhendamisel.

  • Mari Targo lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli õp Niina Murdvee viiuliklassis ja jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). Kuni magistrantuuri lõpetamiseni kevadel 2013 oli ta õppejõuks prof Mare Teearu.
    Mari Targo on saavutanud esikoha EMTA kammeransamblite konkursil (2007 ja 2012), esikoha ning eripreemia konkursi kohustusliku teose interpreteerimise eest I Pärnu viiuldajate konkursil (2008); soleerinud Tallinna Kammerorkestri ja Haapsalu festivaliorkestri ees; osalenud erinevates ansamblites, nt EMTA Uue Muusika Ansambel, Ansambel U: (hooajal 2008/09), Insomnia-kvartett, erinevad barokkansamblid.
    Mari Targo on osalenud viiuldajate kursustel Semmeringis (Austria), kaasaegse muusika kursustel „Impuls Akademie” Grazis (Austria) ning kandideerinud Euroopa Liidu barokkorkestrisse. Suvel 2010 oli ta Euroopa Liidu Noorteorkestri liige (dir G. Noseda), 2010-12 Balti Noorte Filharmoonia liige (dir K. Järvi). Hooajast 2011/12 on ta Tallinna Kammerorkestri liige. Mari Targo on pühendunud peamiselt Eesti muusikalise kultuurimaastiku kujundamisele, seda nii orkestrandi kui kammermuusikuna.
    https://interpreet.ee/liikmed/mari-targo/

  • Joosep Ahun alustas 6-aastaselt viiuliõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Esimesed orkestrikogemused sai ta just Tallinna Muusikakeskkoolist ning seal hakkas ta mängima vioolat. Keskkooli lõpuaastail vahetas viiuli eriala vioola vastu ning lõpetas keskkooli vioola erialal ning sai ka orkestri ees soleerida.
    Pärast keskkooli lõppu suundus edasi õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Olles õppinud ühe aasta EMTAs suundus Joosep õppima Prantsusmaale, kus omandas solisti diplomi CRR de Paris konservatooriumis. Pärast Prantsusmaad jätkas õpinguid EMTAs, kus lõpetas bakalaureuseõpingud ning pärast seda suundus magistriõpingutele Hollandisse.
    Hollandis õppis Haagi linnas asuvas Kuninglikus Konservatooriumis ning osales Residentie Orkestri pakutavas orkestriakadeemias.
    Hollandis õppides asutas kahe sõbraga The New String Trio keelpillitrio, kellega võideti Grote Kamermuziekprijs konkursil esikoht ja publiku auhind.
    Pärast õpingute lõppu naasis Joosep Eestimaale ning asus tööle Tallinna Kammerorkestris.
    Joosep mängib Eesti pillimeister Felix Villaku pilliga, mis on valminud aastal 1972.

  • Uku Gross (sündinud 14. juunil 2008) on noor eesti saksofonist, kelle muusikutee sai alguse 2015. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolis plokkflöödi erialal. Aasta hiljem alustas ta saksofoniõpinguid õpetaja Krista Joonase juhendamisel. Aastatel 2020–2023 täiendas ta end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Noorteakadeemias professor Olavi Kasemaa juures ning alates 2024/2025. õppeaastast õpib ta Sibeliuse Noorteakadeemias Helsingis, juhendajaks Joonatan Rautiola.
    Uku on pälvinud tunnustust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ta on mitmekordne vabariikliku konkursi „Parim noor instrumentalist“ ja „Tallinna talendi“ laureaat ning saavutanud esikohti rahvusvahelistel konkurssidel Andorras, Lübeckis ja Pariisis, kus talle omistati ka Yanagisawa eripreemia.
    Ta on end täiendanud mitmetel meistrikursustel ja suveakadeemiates Prantsusmaal ja Itaalias ning saanud väärtuslikku juhendust paljudelt tuntud saksofonistidelt, sealhulgas Claude Delangle’ilt, Arno Bornkampilt ja Vincent Davidilt.
    Uku on üles astunud ka rahvusvahelistel lavadel – 2023. aastal esines ta XIX Rahvusvahelisel Saksofonikongressil Gran Canarial ning 2025. aastal Washingtonis toimunud Saksofoni Sümpoosionil.

  • Mõni aasta tagasi Eestisse elama tulnud noor pianist Havryil Sydoryk on sündinud 2009. aastal Ukrainas, Kiievi äärelinnas. Klaverimänguga alustas ta juba kuueaastaselt, õppides Kiievi džässi- ja estraadikunstikooli klassikalise muusika osakonnas. Peagi lisandusid tema ellu ka teised pillid – seitsmeaastaselt viiul, aasta hiljem flööt – ning varakult hakkas ta katsetama ka oma muusika kirjutamisega.
    Kui sõda Ukrainas 2022. aastal algas, tuli Havryilil koos perega kodust lahkuda. Esmalt viis tee Prantsusmaale, kus ta õppis aasta Pariisi linnakonservatooriumis. Eluasemeprobleemid sundisid teda aga sealt lahkuma ning 2023. aasta suvel leidis ta uue kodu Tallinnas. Siin jätkab ta õpinguid Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA), kus tema klaveriõpetajaks on Age Juurikas. Lisaks klaverile on ta õppinud ka klavessiini ja jätkab oma teekonda noore muusiku ja heliloojana.
    Havryil on juba praeguseks saavutanud märkimisväärset edu mitmetel konkurssidel ning tema kirg muusika vastu kasvab iga aastaga. Üheks Eestis laiemat tuntust koguda aidanud saavutuseks on Havryli telekonkursi „Klassikatähed 2025“ võit.
    Noor pianist, kelle teekond on olnud täis sihikindlust ja loomingurõõmu, toob oma mänguga kuulajateni nii sügavust kui ka elurõõmu – ning paistab, et see on alles algus.

  • Tähe-Lee Liiv (2003) on üks silmapaistvamaid noori eesti pianiste, kes on saavutanud märkimisväärset edu nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil. Ta esineb aktiivselt solisti ja kammermuusikuna ning on soleerinud paljude nimekate orkestrite ees Euroopas, Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides.
    Tähe-Lee pälvis laiemat tähelepanu Eesti pianistide konkursi võiduga 2019. aastal ning ETV telekonkursi „Klassikatähed“ peavõiduga 2020. aastal, olles mõlemal juhul ka konkursi noorim osaleja (16-aastane). Lisaks on ta pälvinud arvukalt auhindu rahvusvahelistelt konkurssidelt. 
    Tähe-Lee on esinenud solistina orkestrite ees nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kremerata Baltica, Tallinna Kammerorkester, New York Camerata, Israel Camerata Jerusalem, Vanemuise Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Vaasa Linnaorkester jt.
    Tema repertuaaris on ligi kolmkümmend klaverikontserti, sealhulgas ka harvem esitatavaid teoseid nagu Chopini „Rondo à la Krakowiak“, Mendelssohni topeltkontsert klaverile ja viiulile ning Ester Mägi klaverikontsert.
    Ta on olnud külalisesineja mitmetel mainekatel festivalidel, sealhulgas Kammermusikfest Lockenhaus Austrias, Sibelius Festival ja Mänttä Music Festival Soomes, Concertino Praga Tšehhis, Menuhini festivali klaveriakadeemia Gstaadis ning Järvi Pärnu Muusikafestival.
    Hooajal 2024–2025 oli Tähe-Lee valitud Sir András Schiffi kureeritud noori pianiste tutvustavasse sarja „Building Bridges“, mille raames andis ta kontserte mitmetes Euroopa olulistes kontserdisaalides, sh Berliini Konzerthausis, Viini Ehrbar Saalis, Brüsseli Flagey’s ja Bonnis Beethoven-Hausis.
    Novembris 2023 ilmus koostöös ERPiga (Estonian Records Productions) Tähe-Lee debüütalbum Arvo Pärdi kogu klaveriloominguga, mis pälvis väga sooja vastuvõtu rahvusvahelises muusikapressis. Gramophone Magazine kirjutas: Liivi muljetavaldavad tõlgendused näitavad selget ja nüansirikast arusaama sellest, millest Arvo Pärdi muusika räägib – nii vaimses kui ka materiaalses vormis.
    2026. aastal ilmub plaadifirma Da Vinci Classics alt tema teine album soome klaverimuusikaga (Sibelius, Rautavaara, Lindberg).
    Tähe-Lee on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noorteosakonna ning Sibeliuse Akadeemia noorteosakonna. Ta on RCM stipendiaat. Ta on õppinud Marrit Gerretz- Traksmanni, Ivari Ilja, Hui-Ying Tawaststjerna, Dmitri Alexeevi ja Konstantin Bogino juures.
    Alates 2022. aastast õpib ta Berliinis Barenboim–Saidi Akadeemias Sir András Schiffi juhendamisel.
    https://taheleeliiv.com/

  • Sofia Vinkel alustas viiuliõpinguid 7-aastaselt Saue Muusikakoolis ning jätkas peagi Tallinna Muusikakeskkoolis, mille ta lõpetas 2022. aastal Kaido Välja ja Triin Ruubel-Lillebergi viiuliklassides. 2019. aastal osales Sofia RCO Young projektis, mis on Royal Concertgebouw Orchestra noorteorkestri suveprogramm. Aastatel 2021-2022 oli Sofia nii Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri kui Kratt Festivali kammerorkestri kontsertmeister. Sofia on osalenud konkurssidel nii kodus kui välismaal. Diplom 2014 aastal Rootsis toimunud konkursil “Stockholm International Music Competition” ning laureaaditiitel nii 2019 kui 2021 aastal toimunud Eesti Noorte Keelpillimängijate Konkurssil. Sofia on mänginud solistina Tallinna Kammerorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri ees. Alates aastast 2022 õpib Sofia Sibeliuse Akadeemias Helsingis Réka Szilvay viiuliklassis. 2023. aasta sügissemestril valiti Sofia osalema Soome Raadio Orkestri orkestriakadeemias. Sofia on osalenud paljudes suveakadeemiates ja meistrikursustel, kus ta on töötanud õpetajatega nagu Erik Schumann, Mi-Kyung Lee, Alissa Margulis, Barbara Doll ja Kara Flieder teiste hulgas. Sofia on mänginud ja koostööd teinud interpreetidega nagu Jakob Koranyi, Juho Pohjonen, Mark Schumann, Hinrich Alpers ja Teemu Kupiainen. Sofial on rõõm mängida Johann Rombachi viiulil ja Hermann Richard Pfreztschneri poognal- mõlemad helde laen Sibeliuse Akadeemialt.

  • Grettel Eerik õpib Sibeliuse Akadeemia magistriõppes Helge Valtoneni juhendamisel. Lisaks modernsele vioolale mängib ta ka barokkvioolat, mille õpetajaks on Minna Kangas. Grettel otsib pidevalt uusi viise loomiseks. Seepärast pühendab ta palju aega kaasaegsele muusikale, mängides uue muusika keelpillikvartetis ja töötades noorte heliloojatega. Grettel leiab, et mitmekesisus ja valmisolek muutusteks on see, mis klassikalist muusikat edasi viib. Grettel mängib J. N. LeClerci vioolat, meisterdatud Pariisis aastatel 1770-1775, antud talle mängimiseks Sibeliuse Akadeemia poolt.

  • Olga Voronova alustas viiuliõpinguid Narva Laste Muusikakoolis ema Svetlana Voronova juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Endel Lippuse juhendamisel. 1993. aastal lõpetas Olga Voronova Eesti Muusikaakadeemia Endel Lippuse klassis ning 2002. aastal samas magistriõppe. 2002. aastal jätkas Voronova doktoriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks on ta täiendanud end Moskvas Gnessinite nimelises Muusikapedagoogikainstituudis Halida Ahtjamova klassis, Berliini Kunstide Kõrgkoolis Ilan Gronichi klassis ja Hollandis Utrechti Kunstide Kõrgkoolis Keiko Waltaya juures. Olga on osalenud ka 1997 Brüsselis kuninganna Elisabethi nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil toimunud meistrikursusel (juhendajad Mihaela Martin, Berl Senovski, Eduard Schmieder ja Pierre Amoyal) ning Igor Bezrodnõi, Zarius Šihmurzajeva ja Marianne Boettcheri meistrikursustel. Alates 1995. aastast on Olga töötanud Tallinna Kammerorkestris ja on aastast 2001 Tallinna Keelpillikvarteti liige. Kvartett on pälvinud Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ning 2005. aastal ilmus kvartetilt CD eesti heliloojate Kuldar Singi, Alo Põldmäe, Mari Vihmandi, Toivo Tulevi ja Arvo Pärdi loomingu. Olga on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite ees. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud koos oma pikaajalise ansamblipartneri pianist Mati Mikalaiga ning mänginud duos tšellist Leho Kariniga. Olga on esinenud nii solistina kui ka keelpillikvarteti koosseisus Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Iisraelis, Hollandis, Tšehhis, Belgias ja Kanadas. Olga Voronova on pälvinud diplomi Heino Elleri nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (1991 ja 1996) ning pälvinud ETV preemia Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil “Con Brio” (1999). 2000. aastal oli ta ESTO noorte talentide võitluse laureaat Torontos.

  • Anton Hannes Karin on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ning Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Tema õpetajateks on olnud Leho Karin ja Lembi Mets, lisaks on ta osalenud Marko Ylöneni, Paul Sussi ja Wayne Foster-Smithi meistriklassides. 2022. aastal võttis Anton Hannes Karin osa Antonio Janigro nimelisest tšellokonkursist Horvaatias.

  • Yana Mägila (viiul) kuulub Tallinna Kammerorkestri koosseisu. Ta on õppinud viiulit Tel Avivi Ülikooli Muusika Akadeemias. Ta töötab MUBA-s keelpilliansambli õpetajana. 

  • Levi-Danel Mägila alustas tšelloõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Teet Järvi juures ning jätkas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Lembi Metsa õpilasena ja Tel-Avivi Muusikaakadeemias Hillel Zori õpilasena. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Peeter Paemurru juhendamisel. Ta on osalenud Bernard Greenhouse´i, Uzi Wieseli, Yosif Feigelsohni, Stefan Popovi, Johannes Goritzki, Dmitri Fershtmani jt meistrikursustel.

    Levi-Danel Mägila on saavutanud I preemia Eesti noorte keelpillimängijate konkursil (1997 ja 1999) ning võitnud Holland Music Sessioni stipendiumi (2003).
    Levi-Danel Mägila kuulub Tallinna Keelpillikvarteti, ansambli U: ja tšellokvarteti C-Jam koosseisu.

  • Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning kontserdiagentuuri Kammermuusikud kunstiline juht. Alates 2008. aastast on tema korraldusel toimunud keskmiselt 120 klassikalise muusika ja nüüdismuusika kontserti aastas. Kontserdid on toimunud erinevais paigus üle Eesti, sealhulgas sarja “Mõisamängud” raames ka väiksemates maakohtades ning pakkunud esinemisvõimalusi mitmekümnetele eesti interpreetidele. Laiema kultuuriavalikkuse huvi on köitnud Kammermuusikute sari “HELIjaKEEL”, kus on peamiselt kõrvutatud erinevate eesti nüüdisheliloojate ja kirjanike looming. Sarjas esinemise ja selle kunstilise juhtimise eest sai Diana Liiv Kultuurkapitali Helikunsti aastapreemia 2018.

    Pianist Diana Liiv alustas klaveriõpinguid viieaastaselt oma pianistist ema juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiina Kuriku, Ivo Sillamaa ja Valdur Rootsi juhendamisel ning täiendanud end eraviisiliselt Anna Klasi juures. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Peep Lassmanni klaveriklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta 2011. aastal kaitses magistrikraadi solisti suunal ning 2012. omandas teistkordse magistrikraadi cum laude kammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel. Ta on täiendanud end aastatel 1995–1997 Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis ning aastatel 2007–2008 Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel. 2009-2013 täiendanud end St. Cecilia nimelises rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis. Lisaks on ta osa võtnud mitmetest suvekoolidest ja kursustest Iisraelis (1996), USA-s, Soomes ja Rootsis ning Lazar Bermani meistriklassidest Leedus.

    2009. aastal pälvis Diana Liiv Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus Kees Wiebenga parima ansambli auhinna R. Schumanni Klaverikvinteti esituse eest. 2010. aastal saavutas ta diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas. Samal aastal pälvis ta ka kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga.

    Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna Eesti olulistel festivalidel ja kontserdisarjades, ta on esinenud nii ansamblistina kui ka andnud soolokontserte Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis (Gaudeamus Interpreters Competition Hollandis), Venemaal (Peterburi Jaani kirikus, iga-aasataselt alates 2015 Moskva festivalil Spiegel im Spiegel) , Itaalias (Luccas, Brescias, Ascoli Picenos, Bergamos) ja Prantsusmaal (Eric Satie festivalil Pariisis 2011, 2013).
    Orkestrisolistina on ta üles astunud Longy Sümfooniaorkestri, Kaunase Sümfooniaorkestri, Lexingtoni Sümfooniaorkestri ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ning TMKK sümfooniaorkestri ees.
    Tema repertuaari kuulub lai valik sooloklaveri- ja kammerteoseid alates klassikast ja lõpetades nüüdismuusikaga. Erilisel kohal on tema repertuaaris eesti heliloojate looming. Ta on olnud ka Märt-Mattis Lille, Timo Steineri, Galina Grigorjeva, Malle Maltise, Mirjam Tally, Jüri Reinvere jt. teoste esmaettekandjaks. Ning lisaks eelpoolnimetatud heliloojatele on ta teinud koostööd ka Helena Tulve, Arvo Pärdi ja Kaija Saariahoga.
    Ta on teinud palju kontserdisalvestusi ja fondisalvestusi Eesti Raadio Klassikaraadiole.

    Diana Liiv on alates 2017. aastast Püha Johannese Kooli Huvihariduskooli klaveriõpetaja. Ta on kirjutanud ja avaldanud kaks muusikapedagoogilist lasteraamatut koos CD-ga: “Neli heldet haldjat” (2005) ja “Võluvitsa vägi“ (2007). Koos raamatutega ilmunud plaatidel esitab Diana Liiv seadeid P. Tšaikovski klaveritsüklitest „Lastealbum “ ja „Aastaajad“. 2014. aastal ilmus duubel CD HELIjaKEEL Variatio Delectat eesti kammermuusikaga Diana Liivi esituses.
    Lisaks on Diana Liiv avaldanud artikleid ja kirjutanud arvustusi kultuurilehele „Sirp“ ning ajakirjale “Muusika”.

  • Toomas Nestor alustas viiuliõpinguid Tapa Lastemuusikakoolis (õp. Ilmar Mäe). Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (prof. Endel Lippus). Alates 1981. aastast töötab Toomas Estonia teatris orkestrandina, olles alates 1997. aastast II viiulirühma kontsertmeister. Ta on pedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Toomas on Tallinna Keelpillikvartetis mänginud selle algus aastatest II viiulit ning alates 2001. aastast ka vioolat. Alates 2003. aastast on Toomas Nestor ka Tobiase Keelpillikvarteti liige.

  • Andrus Kallastu on vabakutseline helilooja ja dirigent. Ta on tuntud ka kui aktiivne kontserdielu organiseerija, erinevate projektide kunstiline juht ja produtsent ning mitmete festivalide algataja ja eestvedaja. Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast kuni ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet.

  • Hyewon Chung sündis 2000. aastal Korea Vabariigis.
    Ta alustas klaveriõpinguid 9-aastaselt. 2018. aastal astus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus õppis klaverit Mihkel Polli juhendamisel ning kammermuusikat Maksim Štšura käe all.

    Ta on esinenud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suure saali avakontserdil ning samuti kontserdil, mis tähistas Eesti ja Korea Vabariigi diplomaatiliste suhete 30. aastapäeva. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri ees.
    2021. aastal pälvis ta eripreemia IV Tallinna rahvusvahelisel klaverikonkursil. 2023. aastal osales ta projektis “Crossing Keyboard”, mille raames esines Soomes, Lätis ja Leedus. Ta tegutseb ka kontsertmeistri ja kammermuusikuna.
    2022. aastal võitis ta koos lauljaga I preemia IX Mart Saare nimelisel lauljate konkursil ning pälvis erimärgise Tallinna EMTA IV kammermuusika konkursil. 2024. aastal esines ta prantsuse helilooja Francis Poulenci 125. sünniaastapäeva kontserdil Prantsuse saatkonna kutsel.

    Ta on osalenud meistriklassides selliste tunnustatud muusikute juhendamisel nagu Eteri Andžaparidze, Erik T. Tawaststjerna, Yukio Yokoyama, Alexander Kobrin ja Antti Siirala.

  • Sopran Kai Kallastu on vabakutseline ooperilaulja, muusikateatriartist, kammermuusika- ja suurvormilaulja. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning suure hääleulatusega lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on laulnud Repoo Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide solistina ning esinenud solistina Eestis, Islandil, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Intensiivne loominguline töö seob teda oma abikaasa helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.

    Kai Kallastu omandas muusikamagistri kraadi Helsingi Ülikoolis Metropolia klassikalise laulu ja vokaalpedagoogika erialal. Ta on osalenud mitmetes meistriklassides. Ta õpetajad on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister, Irina Gavrilovici, Teresa ?ylis-Gara, Eva Blahova ja Nelli Manuilenko jt.

    Kai Kallastu on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2009, 2010, 2012.

Muusikud eelnevatel hooaegadel: