HELIjaKEEL Koostöös sarjaga “Mõisamängud”
Andrei Volkonski ja Helvi Jürisson
SELLE ILMA KÕLAKOJAS
22.03.2014 kell 19 Raplamaal Tohisoo mõisas
23.03.2014 kell 18 Hiiumaal Suuremõisa mõisas
Kontserdisari HELIjaKEEL eesti autorite heli- ja sõnakunstist võtab oma teise hooaja järgmise kontserdi fookusse helilooja Andrei Volkonski ja poetess Helvi Jürissoni loomingu. Eesti kultuuri mitmel moel mõjutanud vene helilooja, vürst Andrei Volkonski oli abielus arsti ja luuletaja Helvi Jürissoniga, eesti kultuuri üks värvikamaid loojaisiksusi Peeter Volkonski on nende poeg.
Eelmisel aastal oma 85. sünnipäeva tähistanud Helvi Jürissoni kaheksas täiskasvanutele mõeldud luulekogu “Selle ilma kõlakojas” koondab tekste alates 1998. aastast ning raamatusse on põimunud ka eri riikides üle aastate kulgenud sügav side Andrei Volkonskiga. Lummavad kujundid, muusika kohalolu nii sisus kui vormis, inimhingede pöörised üksindusest hetke puudutusse. Kuigi Helvi Jürisson ei ole just palju armastusluulet kirjutanud, on tema luule inspiratsiooniks just see – piiritu ja hoomamatu sügavik, mis võib pühalikuks avaneda ka kõige tavalisemas.
Andrei Volkonski oli üks olulisemaid vene nn underground-heliloojaid-avangardiste, silmapaistvamaid klavessiniste ja vanamuusika liikumise alusepanija Nõukogude Liidus. Ta rajas kuulsa vanamuusikaansambli „Madrigal“ ning tema renessanss- ja barokkmuusikaalane tegevus ja karisma andsid neli aastakümmet tagasi määrava impulsi ka „Hortus Musicuse“ loomiseks. Andrei Volkonski oli esimeste seas, kes hakkas NL-s tegelema dodekafooniaga, tema mõju kaasheliloojatele oli suur. Ta on loonud orkestriteoseid, vokaalsuurvorme Gogoli ja Éluardi tekstidele ning palju kammermuusikat, samuti muusikat näidenditele ja filmidele.
Andrei Volkonski varase loomeperioodi, neoklassitsistlikud Klaverikvintett d-moll op 5 (1954) ja Sonaat vioolale ja klaverile op 8 (1955) on sündinud sel ajal, kui nägi ilmavalgust ka Peeter Volkonski. Juba neis teostes ilmneb väljendusjõuliselt Andrei Volkonski isikupärane käekiri – nüansitundliku kõlamaailma, karakteersete kujundite ja materjali dünaamilise arendusega. Kontserdil kõlab lisaks veel salvestusena (Andrei Volkonski klavessiinil) 1974. aastast pärinev põnev kompositsioon Mugaam tarile ja klavessiinile.
Kavas:
Helvi Jürisson:
Valik luulet
Andrei Volkonski:
Sonaat vioolale ja klaverile op 8 (1955)
Mugaam tarile ja klavessiinile (1974)
Klaverikvintett d-moll op 5 (1954)
Esitajad: Harry Traksmann, Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu, Arvo Haasma (vioola), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Merle Jääger, Helvi Jürisson, Peeter Volkonski (sõna).
Hooajal 2012/2013 algas Eesti kultuuriruumis uus neljast kontserdist koosnev sari HELIjaKEEL. Sarja läbivaks teemaks olid erilised perekonnad, kus isad ja pojad ning isad ja tütred on tuntud kirjanikud ning heliloojad (Doris ja Hillar Kareva; Maarja ja Raimo Kangro; Peeter ja Andrei Volkonski ning Märt-Matis Lill ja Jaan Kaplinski).
Kui esimesel hooajal ühendas heli ja keelt – heliloojaid ja kirjanikke perekondlik lähedus, siis teise hooaja ühendavaks lüliks on loominguline lähedus ja vastastikune inspireerimisvõime kirjanike ja heliloojate vahel.
Sari algas novembris Helena Tulve ja Tõnu Õnnepalu loominguga, teisel kontserdil jaanuaris tulevad esitusele Malle Maltise muusika ja Hasso Krulli luule. Märtsis tuleb esitusele taas Andrei Volkonski looming, seekord aga kõrvuti Helvi Jürissoni luulega. Hooaja lõpetab koostöös HeadRead festivaliga toimuv Timo Steineri ja nigeeria/inglise kirjaniku Ben Okri loomingut ühendav kontsert.
Muusikat esitavad silmapaistvad eesti interpreedid ja tekste loevad enamjaolt autorid ise. Sarja eesmärk on kogeda heli ja sõnakunsti vahelisi piire ja sünergiat ning tajuda loomeisiksuste vahelisi erilisi sidemeid.