HELIjaKEEL Saariaho festival
Festivali eelkontsert. Kaija Saariaho, Arvo Pärt, Jüri Reinvere, Helena Tulve
7.02.2016 kell 18 Tartu Elleri nimeline Muusikakool, Tubina saal

Kavas:
Kaija Saariaho: Mirrors (1997) (flööt, tšello) (pühendatud Anssi Karttunenile ja Camilla Hoitengale)
Helena Tulve: Laula mulle õitsvast puust (2013) (klaver)
Kaija Saariaho: Petals (Tlk: Kroonlehed) (1988) (tšello ja elektroonika)
Jüri Reinvere: Ristna (1996) (Tekst: Tõnu Õnnepalu romaanist „Hind“, loeb Kersti Kreismann) (fonogramm)
Arvo Pärt: Jõuluhällilaul (sopran, klaver)
Kaija Saariaho: Iltarukous (tlk: Õhtupalve) (2003) (sopran, klaver); tekst: Eino Leino
Kaija Saariaho: Quatre instants (tlk. Neli hetke) – I Attente (tlk. Igatsus), II Douleur (tlk. Kurbus) (2002) (sopran, klaver) Tekst: Amin Maalouf
Kaija Saariaho: Cendres (tlk: tuhk) (1988) (flööt, tšello, klaver)

Esitajad: Leho Karin (tšello), Leonora Palu (flööt), Diana Liiv (klaver), Sigrid Mutso (sopran), Liina Olmaru (eelsalvestatud tekst), Martin Hein (elektroonika)

© Maarit Kytöharju

Kaija Saariaho kuulub nende soome heliloojate hulka, kelle looming on avaldanud mõju kogu maailmas. Ta õppis Sibeliuse Akadeemias ja Freiburgi Muusikakõrgkoolis ning 1982. aastal jätkas loometegevust IRCAMi uurimisinstituudis Pariisis – linnas, mis on sellest ajast jäänud tema kodulinnaks. IRCAMis töötas Saariaho välja arvuti-assisteeritud kompositsioonimeetodi ja omandas vilumuse nii lindilugude komponeerimisel kui ka live-elektroonika käsitlemisel. Enne tööle asumist IRCAMis tutvus Saariaho prantsuse spektralistide ning nende kompositsioonitehnikaga, mis põhineb heli spektri analüüsil. See inspireeris teda looma uusi harmoonilisi struktuure ja uusi noteerimisvõtteid, näiteks märkimaks üles nii mikrotonaalseid liikumisi kui ka heli üleminekut puhtast toonist helikõrguseta müraks. (Lühendatult leheküljelt www.saariaho.org)

Arvo Pärdi muusika olemuslikuks sihiks näib olevat vaikus, nii paradoksaalselt kui see ka ei kõla, sest ta ei näe muusika olemust mitte nootides ega mitte helides. Tema jaoks võivad helid olemuslikule üksnes vihjata, samuti nagu sõnad jäävad alati ainult vihjelisteks. Tõeline jääb alati helide vahele. Seepärast võrreldakse Pärdi loomelaadi ka paastumisega, vabatahtliku loobumisega: kahandamine on talle rohkendamisest palju olulisem, väljendusvahenditega on ta alati olnud kokkuhoidlik, koguni kitsi, ja ometi on tema muusika helde. /Toomas Siitan 2011/

Jüri Reinvere on eesti helilooja ja literaat, kelle looming on juurdunud Kesk-Euroopa kultuuriruumis. Reinvere muusika võib olla kirglik, kuid külmade värvidega, harmoonia võib olla konsonantne või üldse puududa. Paljud tema olulistest teostest on multimediaalsed, tema loomingut iseloomustavad žanrivahealad, dokumentalistika ja esteetilise muusika kokkupuude ning tugev rõhuasetus muusika kõrval ka kirjanduslikul loomingul, mis on valdavalt ingliskeelne (suurt rolli mängib sh inglise kirjanduse mõju). Reinverele on omane poliitiline erksus kõrvuti äratuntavalt teoloogilise taustaga. Aastal 2000 võitis Reinvere teos “Loodekaar” rahvusvahelise heliloojate rostrumi alla 30-aastaste heliloojate kategoorias. Viimastel aastatel on Jüri Reinvere rahvusvahelist tähelepanu äratanud oma ooperitega – 2012 a. esietendus Soome Rahvusooperis Sofi Oksaneni romaanil põhinev ooper “Puhastus” ning 2014 esietendus Norra Rahvusooperis ooper “Peer Gynt”. 1998 aastal valmis Klassikaraadio “Nyyd-muusika” sarjas saade Kaija Saariahost, kus vestlesid Jüri Reinvere ja Kaija Saariaho.

Helena Tulve muusika keskmes on lakkamatu muutumine ja sellega seotud protsessid ajas ja ruumis, energia transformeerumine. Tema muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest ja eluenergia ühtsusest, mis haarab endasse keerukuse ja vastuolud, erinevad olekud, vormid ja liikumised. Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud (2011 professor, 2012 prorektor), alates 2015. aastast Eesti muusika päevade kunstiline juht. Ta on pälvinud rohkesti preemiaid ja autasusid oma loomingu eest, sealhulgas võitis 2004. aastal tema sümfooniaorkestriteos “Sula” Pariisis rahvusvahelise rostrumi. Helena Tulve meelest iseloomustab Kaija Saariaho muusikat keskendumine helivärvi ja faktuuri seostele. “Tema muusika kulgeb pigem aeglaselt ühest seisundist teise ja on tugevalt protsessikeskne, teoste kõla võib olla väga õhuline ja unenäoline, aga eriti varastes teostes on ka tihedust ja jõudu, kõik kokku on nagu unenäopilt.” /Helena Tulve 2010/

www.saariaho.org
www.arvopart.ee
www.reinvere.de
Piletid müügis Piletilevis ja tund enne algust kohapeal (5.-, 8.-)

HELIjaKEEL Saariaho festival
13.-14.02.2016

Festivali eelkontsert
7.02.2016 kell 18 Tartu Elleri nimeline Muusikakool, Tubina saal

PEEGLID. Kaija Saariaho, Arvo Pärt
13.02.2016 kell 17 Kanuti Gildi SAAL, Tallinn
IGATSUS. Kaija Saariaho, Jüri Reinvere
14.02.2016 kell 16 Kanuti Gildi SAAL, Tallinn
MÄNG. Kaija Saariaho, Helena Tulve
14.02.2016 kell 19 Kanuti Gildi SAAL, Tallinn

Kammermuusikute kontserdisarja HELIjaKEEL hooaja aukülalise, soome kuulsaima nüüdishelilooja Kaija Saariaho ja kolme eesti helilooja – Arvo Pärdi, Jüri Reinvere ja Helena Tulve muusikat esitavad tippmuusikud Eestist ning välismaalt – sopran ja harfimängija Arianna Savall (Hispaania) ja flötist Camilla Hoitenga (USA).

Festivali avakontserdil PEEGLID kõlavad vaheldumisi Arvo Pärdi ja Kaija Saariaho teosed, mis on helikeelelt küll väga erinevad, kuid kus võib leida huvitavaid seoseid. Festivali teise kontserdi IGATSUS rõhuasetus on elektroonilisel muusikal, mis on olulisel kohal kontserdi mõlema autori – nii Kaija Saariaho kui ka Jüri Reinvere loomingus. Festivali lõppkontserdil MÄNG kõlab Kaija Saariaho muusikaga kõrvuti Helena Tulve muusika ja nende kõlamaailmades võib leida teatud lähedust.

HELIjaKEEL festivali põhirõhk on seekord mitte niivõrd heli ja keele, kuivõrd erinevate helikeelte kõrvutamisel. Siiski on festivali kavas palju teoseid, kus tekstil oluline roll. Kontsertidel kõlav muusika on seotud Ernst Enno, Jüri Reinvere , Eino Leino, Arseni Tarkovski, Amin Maaloufi, Francesco Petrarca, Guillaume Apollinaire`i  ja Shahab al-Din Yahya ibn Habash Suhrawardi tekstidega ning katkenditega pühakirjadest. Seni eesti keeles avaldamata tekstidest on tõlked teinud Maarja Kangro, Jürgen Rooste ja Doris Kareva. Tekstid on kontsertidel erineval moel esile tõstetud.

HELIjaKEEL Saariaho festivali kolmel kontserdil astuvad üles Tallinna Kammerorkestri muusikud – kontsertmeistrid Harry Traksmann (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello) ja Olga Voronova (viiul), Egert Leinsaar (viiul), Theodor Sink (tšello),  ERSO kontsertmeister Triin Ruubel (viiul), kontrabassirühma kontsertmeister Mati Lukk (kontrabass), Helsingi Filharmoonia orkestri vioolarühma kontsertmeister Andres Kaljuste (vioola), EMTA puhkpilliosakonna juhataja Toomas Vavilov (klarnet), Ene Nael (klavessiin), Kammermuusikute kunstiline juht Diana Liiv (klaver), Kristi Mühling (kannel), Tammo Sumera (elektroonika), Paolo Girol, Alyona Movko (video), Vox Clamantis, Jaan-Eik Tulve (dirigent), Jaanika Kuusik (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), EMTA Nüüdismuusika ja improvisatsioonikeskuse juhataja Taavi Kerikmäe (klaver), Liina Olmaru (eelsalvestatud tekst) ning väliskülalistena Arianna Savall (sopran, Hispaania) ja Camilla Hoitenga (flööt, USA).

Kammermuusikute kontserdisari HELIjaKEEL sai alguse hooajal 2012/2013 ning igal aastal on selle muusikalis-kirjandusliku sarja teema olnud omalaadne: perekondlikud sidemed, kirjaniku ja helilooja loominguline lähedus ja vastastikune inspireerimine ning ka side Eesti ja välismaiste (ka väliseesti) autorite vahel.

www.saariaho.org
www.arvopart.ee
www.reinvere.de
www.hoitenga.com
www.ariannasavall.com
Piletid müügis Piletilevis ja tund enne algust kohapeal (12.-, 15.-, festivali pass 30.-)