HELIjaKEEL 2016/2017. Kaduvad keeled

PILV ÜLE KUU
Veljo Tormis. Kauksi Ülle. Noorte heliloojate uudisteosed

19.02.2017, kell 18 Kolu kõrtsi tallialune, Eesti Vabaõhumuuseum, Rocca al Mare, Tallinn (buss nr 21 väljub Balti jaamast kl 17, järgnevad peatused Linnahall, Mere pst, Viru, Vabaduse väljak jne)

20.02.2017, kell 19 Eesti Rahva Muuseum, Teatrisaal (B-sissepääs), Tartu (Buss nr 27 väljub Kesklinnast kl 18.13, järgnevad peatused Raatuse, Jaama jne)

HELIjaKEEL kontserdisarja kaduvatele keeltele ja kultuuridele keskendunud hooaja teine kontserdiprojekt on saanud saatuse tahtel erilise tähenduse. 21. jaanuaril lahkus meie seast kontserdikava põhiautor – Veljo Tormis. Tormise muusika on kontserdil põimitud Kauksi Ülle luulega ning kolme noore eesti helilooja – Marianna Liiki, Maria Kõrvitsa ja Piret Pajusaare soome-ugri teemaliste uudisteostega.

Kontsert “Pilv üle kuu” toimub pühapäeval, 19. veebruaril kell 18 Kolu kõrtsi tallialuses Eesti Vabaõhumuuseumis, Tallinnas ning esmaspäeval, 20. veebruaril kell 19 Eesti Rahva Muuseumi Teatrisaalis, Tartus. Esinevad Vennad Johansonid, udmurdi lauljatar Maria Korepanova, mari lauljatar Anna Mišina, metsosopran Iris Oja, viiulimängijad Harry Traksmann ja Olga Voronova, vioolamängija Laur Eensalu, tšellist Leho Karin, löökpillimängija Petri Piiparinen, pianist Diana Liiv ja luuletaja Kauksi Ülle.

Veljo Tormise loomingust kõlavad kontserdil Eino Leino 12. sajandi Rootsi ristisõdade ainelisest näidendist pärit luuletuse põhjal kirjutatud teos “Pilv üle kuu” ning rahvaluulel põhinevad teosed “Kurvameelsed laulud” (1979), “Neli eesti jutustavat rahvalaulu” (1970), “Kaks liivi naljalaulu” (1975), “Jaanikvartett” (1967/2004) ja noorusajast pärinev vaid käsikirjas eksisteeriv ja siiani varjul olnud teos “Süit Vigala rahvaviisidest” (1949). Marianna Liiki, Maria Kõrvitsa ja Piret Pajusaare soome-ugri teemalised uudisteosed kaasavad lisaks eesti muusikutele ka etnolauljad Marimaalt ja Udmurdimaalt. Muusika vahele loeb oma võrokeelset loomingut Kauksi Ülle. Tõlked luuletustest eesti keelde on kuvatud ekraanil.

Sari toimub koostöös Fenno-Ugria Asutusega.

Kavas:

Veljo Tormis:

Jaanikvartett
Nelja osa seaded kooritsüklist “Jaanilaulud” (1967) keelpillikvartetile (2004)
1. Jaaniku, jaaniku! (Kutse jaanitulele)
2. Jaanike, jaaniste! (Ei ole püssil püütrav)
3. Jaanika! (Miks Jaani oodatakse)
4. Jaaniko, jaaniko! (Jaani hobu) 

Kaks liivi naljalaulu
1. Kielad zvannõbõd (Kellad kõllavad)
2. Tor-lōram
1975
bariton, klaver
Tekst: rahvaluule, seadnud Mati Hint (liivi keeles)

Neli eesti jutustavat rahvalaulu
2. Kubjas ja teomees (Harju-Jaani)
3. Must naine (Muhu)
4. Suur härg (Kadrina)
1970
meeshääled, klaver (Malle Maltise seade häältele ja ansamblile)
Tekst: rahvaluule

Kurvameelsed laulud
1. Lauliku lapsepõli (rahvalaul Kanepist) (teksti korrigeerinud Olli Kõiva)
2. Vaeslapse laul (rahvalaul Kanepist) (teksti korrigeerinud Olli Kõiva)
3. Iluaeg (rahvalaul Karksist) (teksti korrigeerinud Ruth Mirov)
hääl, klaver
Tekst: rahvaluule, redigeerinud Ruth Mirov ja Olli Kõiva

Süit Vigala rahvaviisidest
1949
viiul, klaver
Käsikiri

Pilv üle kuu (Pilvi yli kuun)
Allar Kaasiku seade ja kadents 1991. aasta kooriteosest “Sinikka laul”
2011
tšello, klaver

Maria Kõrvits:

“i am rooted but i flow” (Virginia Woolfi tsitaadi põhjal), uudisteos keelpillikvartetile

Marianna Liik:

(mari luuletaja Tatjana Otšejeva tekstile), uudisteos häälele, viiulile, tšellole ja klaverile

Piret Pajusaar:

“Anna, mu Jumal” (udmurdi luuletaja Semjon Karpovi tekstile), uudisteos häältele, vioolale, löökpillidele ja klaverile

Kauksi Ülle:

Valitud tekstid

Esitajad: Maria Korepanova (laul, Udmurdimaa), Anna Mišina (laul, Marimaa), Iris Oja (laul), Vennad Johansonid (laul), Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Petri Piiparinen (löökpillid), Diana Liiv (klaver), Kauksi Ülle (sõna) 

Piletid (müügil kohapeal ja Piletilevis):

Tallinnas 8.-, 10.-

Tartus 6.-, 8.-

HELIjaKEEL 2016/2017. Kaduvad keeled

Eesti autorite heli- ja sõnakunst

Hooajal 2016/2017 keskendub sari HELIjaKEEL kadumisohus keeltele ja kultuuridele. Idee sai tugeva tõuke eelmise hooaja lõpus Lahtis  Soome-ugri rahvaste VII maailmakongressil osalemisest  ning sealsest Mart Siimeri mari rahvalaulul põhineva teose ettekandest. Sama teos kõlab ka algava hooaja esimesel kontserdil. Hooajal toimub kolm kontserti, mille kavades põimub eesti heliloojate ja kirjanike kadumisohus keelte ja kultuuridega seotud looming. Hooaja avakontserdil kõlab Mart Siimeri ning  Eduard Tubina muusika kõrvuti kolme noore eesti kirjaniku – Kristjan Haljaku, Kelly Turgi ja Hanneleele Kaldmaa  uudisloominguga. Hooaja teisel kontserdil on kõrvutatud kolme noore eesti helilooja Marianna Liiki, Maria Kõrvitsa ning Piret Pajusaare uudisteosed, Veljo Tormise kammermuusika ning Kauksi Ülle looming. Kevadel toimub kontsert Tõnu Kõrvitsa, Ester Mägi ja Kristiina Ehini loominguga.

HELIjaKEEL kontserdisarjal on tänavu 5. hooaeg. Heli- ja sõnakunsti ühendava rahvusvahelise mõõtmega sarja eesmärk on tekitada erinevate kultuurivaldkondade vahelist koostööd ja sünergiat, hõlmata laiemat publikut ning pakkuda erilisi kultuurielamusi. Sarja igal hooajal on oma teema, millele kavad on keskendunud – teemadeks on varasematel hooaegadel olnud sugulussidemed, loomingulised sidemed, väliseesti autorid, helikeele kõrvutamine naabermaade heliloojatega. Sel hooajal keskendume kaduvatele keeltele ja kultuuridele eesti heliloojate-klassikute, nüüdisheliloojate ja kirjanike loomingus. Seetõttu on eriline roll kavades ka rahvakultuuril – rahvamuusikal, rahvamuusikutel, murdekeeltel jms. Sari toimub sel hooajal koostöös Fenno-Ugria Asutusega ning sarja esimene kontsert toimub hõimupäevade raames.