HELIjaKEEL 2019/2020. Pühakirjad
HELIjaKEEL. Roždestvenskaja kolõbelnaja / Jõuluhällilaul
Galina Grigorjeva, John Tavener ja Arvo Pärt
Mõtisklusi õigeusust
12.01.2020 kell 19 Rootsi-Mihkli kirik, Tallinn
Sarja HELIjaKEEL 2019-2020 hooaja kolmandal kontserdil jaanuaris 2020 kuuleme muusikat heliloojatelt Arvo Pärt, John Tavener ja Galina Grigorjeva, kes kõik on lähedalt seotud õigeusuga. Kontsert toimub vahetult pärast õigeusu jõulupühi.
Käesoleva hooaja kontsertidele lisandub vestlusring koostöös Eesti Akadeemilise Usundiloo seltsiga, mille liikmeskonna moodustavad enam kui poolsada Eestis akadeemilise religiooniuurimisega tegele vat teadlast ja spetsialisti (www.eaus.ee). Seltsi akadeemiline tugi tagab vestlusringide liikmeskonna mitmekesisuse ja pädevuse religioonivallas. Vestlusringe juhib EAUSi president Madis Arukask.
Kontserdil kõlab eesti heliloojate Arvo Pärdi ja Galina Grigorjeva ning inglise helilooja John Taveneri muusika. Kõigil kolmel heliloojal on isiklik side õigeusuga, mis kajastub nende loomingus.
Galina Grigorjeva teosed „Aaria” ja „Viimane märk” põhinevad nunn-poeedi Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva tekstidele. Arvo Pärdi teose „Pari intervallo” moto on Uuest Testamendist Pauluse kirjast roomlastele: „Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale.“ „Jõuluhällilaulu“ tekst pärineb Luuka evangeeliumist. John Taveneri laul “The Lamb” („Tall“) on loodud inglise poeedi William Blake’i samanimelisele luuletusele. Teose esiettekanne toimus Cambridges, jõuluõhtul 1982.
Kavas:
Galina Grigorjeva:
„Aaria“ (häälele ja klaverile) 2007, versiooni esiettekanne, tekst Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva
„Viimane märk“ (häälele ja klaverile) 2014, tekst Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva
„Postlüüd“ (viiulile, tšellole ja klaverile) 2012
Arvo Pärt:
„Pari intervallo“ (klaverile neljal käel) 1976/2008
„Aliinale“ (klaverile) 1976
„Peegel peeglis” (tšellole ja klaverile) 1978
„Roždestvenskaja kolõbelnaja“ / „Jõuluhällilaul“ (häälele ja klaverile) 2002
„Eesti hällilaul Kuss-kuss, kallike“ (kahele naishäälele ja klaverile) 2002
John Tavener:
1., 3., 6. osa tsüklist „Ahmatova laulud” (häälele ja tšellole), tekst Anna Ahmatova, 1993
„The Lamb“ / „Tall“ (neljale häälele), tekst William Blake, 1982
Esitajad: Jaanika Kuusik (sopran), Iris Oja (metsosopran), Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Tähe-Lee Liiv (klaver)
Vestlusring: Madis Arukask (vestlusringi juht), Galina Grigorjeva, Sakarias Jaan Leppik, Valeri Petrov, Andreas Kalkun.
HELIjaKEEL 2019/2020. Pühakirjad
Eesti ja lääne nüüdismuusikat sõnakunstiga siduv kontserdisari
Sari HELIjaKEEL jätkab hooajal 2019/2020 keskendumist erinevatele pühakirjadele, religioonidele ning elufilosoofiatele. Kõrvutatakse ja leitakse seoseid – kirjanike-heliloojate kooslusi – sarnaste religioossete ja filosoofiliste vaadete või huvide läbi.
Hooaja avakontsert “Taevapõdra rahvaste lood. Keel kui maailmavaade” keskendub Uku Masingu mõtisklustele ja põliskeeltest inspireeritud elektroonilisele nüüdismuusikale. Hõimupäevade ja rahvusvahelise põliskeelte aasta raames toimuv kontsert sünnib koostöös Fenno-Ugria Asutusega.
Hooaja teise kontserdiga novembris heidame pilgu sufismi mõjudele Helena Tulve, Tatjana Kozlova ning Doris Kareva loomingus, kolmandal kontserdil jaanuaris 2020 kuuleme õigeusklike vaadetega lähedalt seotud heliloojate Arvo Pärdi ja Galina Grigorjeva muusikat. Hooaega jääb lõpetama arutelu-kontsert agnostitsistlike hoiakute üle kirjanik Maarja Kangro ning mitmete eesti heliloojate loomingus.
Koostöös Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsiga lisandub kontsertidele ka vestlusring.