Foto: Kalev Lilleorg

Marii Heleen Matesen (klaver)
Kava: Bach, Beethoven, Debussy

Kava ühendab kolm suurt heliloojat ja kolm erinevat ajastut: baroki, klassitsismi ja impressionismi. Kõige olulisemal kohal on selles kavas siiski Claude Debussy teos „Pour le piano“, mille ümber kogu kontsert mõtteliselt koondub. Lisaks kõlavad lühidalt ka Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveni teosed.
Kava avab Johann Sebastian Bachi Prelüüd ja fuuga nr 22 b-moll BWV 867 kogumikust Hästitempereeritud klaviir I. Bachi muusikas on väga oluline polüfoonia – see tähendab, et korraga kõlab mitu iseseisvat häält, mis põimuvad omavahel nagu vestlus. Prelüüd loob tõsise ja keskendunud meeleolu, fuuga aga arendab ühte teemat edasi eri häältes, näidates Bachi loogilist ja täpset mõtlemist. See muusika nõuab pianistilt suurt keskendumist ja selgust.
Seejärel kõlab Ludwig van Beethoven Klaverisonaat nr 18 Es-duur op. 31 nr 3. Beethoven esindab klassitsismi, kuid tema muusikas on juba tunda tugevaid tundeid ja üllatusi. Sonaat on energiline ja mänguline, täis kontraste – kord kõlab muusika rõõmsalt ja kergelt, siis jälle jõuliselt ja dramaatiliselt. See teos näitab, kuidas klaver võib kõlada nagu terve orkester.
Kava keskmes ja kõige tähtsama teosena kõlab aga Claude Debussy tsükkel Pour le piano. See koosneb kolmest osast: Prelüüd, Sarabande ja Toccata. Debussy muusika erineb varasemast väga selgelt – siin ei ole kõige olulisem mitte tugev vorm või dramaatiline võitlus, vaid hoopis kõlavärvid ja meeleolu.
Prelüüd on rütmiline ja särav, täis liikumist ja energiat. Sarabande on aeglasem ja mõtlikum, pehme ja laulva kõlaga. Toccata on kiire ja tehniliselt väga nõudlik, tuues esile pianisti osavuse ja täpsuse. „Pour le piano“ ühendab vanu tantsuvorme ja moodsat helikeelt, mistõttu võib kuulda nii ajaloolisi viiteid kui ka täiesti uut ja värsket kõlamaailma.
Just selles teoses tuleb eriti hästi esile klaveri võime luua erinevaid värve – kord heliseb see kirkalt ja sädelevalt, kord uduselt ja salapäraselt. Nii moodustab „Pour le piano“ kava sisulise ja emotsionaalse keskpunkti, mille poole eelnevad teosed justkui samm-sammult juhatavad.

Noor pianist Marii Heleen Matesen õpib Tallinna Muusika- ja Balletikooli 11. klassis. Oma klaveriõpinguid alustas ta kuueaastasena ning juba aasta hiljem astus Tallinna Muusikakeskkooli Piret Habaku klaveriklassi. Aastatel 2023–2025 täiendas ta oma õpinguid ka prof. Peep Lassmanni juhendamisel.
Marii Heleen Matesen on võitnud mitmeid konkursse nii Eestis kui ka välismaal. Tema saavutuste hulka kuuluvad 2026. aasta GRAND PRIX “Koolidevahelisel klaveriõpilaste konkursil” MUBAs, 2025. aasta II koht “1st International Ilze Graubina Piano Competition” (grupp B) ning eripreemia “Parima J. S. Bachi teose esituse eest”. Samuti on ta saavutanud I koha 2024. aastal “Koolidevahelisel klaveriõpilaste konkursil” Heino Elleri nimelises muusikakoolis, III koha “Scottish Youth Piano Competitionil”, I koha “Koolidevahelisel klaveriõpilaste konkursil” MUBAs ning saanud 2023. aastal Tallinna Talendi ühekordse stipendiumi.
Lisaks konkursivõitudele on Marii Heleen osalenud mitmetes meistriklassides, sh Dina Yoffe, Lucas Debargue’i, Aaron Shorri, Saša Gerželj-Donaldsoni, Nicholas Ashtoni, Hui-Ying Liu Tawaststjerna jt juhendamisel.