Tähe-Lee Liiv (klaver)
Kaastegevad: Tartu Keelpillikvartett koosseisus Kristel Eeroja-Põldoja (viiul), Kadri Palu (viiul), Kadri Rehema (vioola), Aike Sõõro (tšello)
Kavas: Mendelssohn, Debussy, Lindberg
Kontserdikava „Mostly Mendelssohn“ on jätk Tähe-Lee Liivi klaverikontsertide sarjale, mis algas kava “Mostly Mozart” väljamüüdud kontsertidega 2025 aasta lõpus ning jätkub kavaga “Mostly Bach” koos Tallinna Kammerorkestriga 2026 aasta sügisel.
„Mostly Mendelssohn“ toob aasta külmeimal kuul endaga kaasa muusikalist sära ja soojust. Pianist Tähe-Lee Liiv on kokku pannud mõtliku, helge ja elurõõmsa kava, mille keskmes on Felix Mendelssohni klaverimuusika.
Kõlavad Mendelssohni „Variations sériouses“ op. 54 ning Klaverikontsert nr. 1, g-moll koos keelpillikvartetiga. Õhtule lisavad kujundlikkust Claud Debussy kolmeosaline tsükkel “Kujundid I”: (1. „Peegeldused vees“, 2.„Rameau mälestuseks“, 3. „Liikumine“) ning kaks virtuoosset miniatuuri – etüüdid Soome heliloojalt Magnus Lindbergilt.
Felix Mendelssohni „Variations sérieuses“ op. 54 (1841) kannab juba oma pealkirjas selget sõnumit. Sellega andis helilooja teadlikult märku, et tegemist ei ole tavapäraste 19. sajandi virtuooslike variatsioonidega. Mendelssohn vastandas end oma ajastul laialt levinud Fantasie(ed) et Variations-tüübile, mis põhinesid sageli Itaalia ooperite (Rossini, Bellini, Verdi) populaarsetel teemadel ja olid loodud eeskätt särava bravuurse efekti saavutamiseks. Sellist hiilgavat, kuid sageli pealiskaudset virtuooslikku stiili viljelesid näiteks Thalberg, Liszt, Alkan ja Kalkbrenner.
„Variations sérieuses“ seevastu esindab Mendelssohni tõsist, kontsentreeritud ja sisuliselt läbimõeldud lähenemist variatsioonivormile, kus tehniline meisterlikkus allub muusikalisele ideele ja struktuursele selgusele.
Mendelssohni esimene klaverikontsert g-moll valmis 1831. aastal ning on üks romantilise ajastu populaarsemaid ja energilisemaid klaverikontserte. Teos peegeldab helilooja nooruslikku virtuoossust, säravat temperamentset iseloomu ja selget vormitaju.
Ebatavaliselt algab kontsert kohe klaveri sisseastumisega – solist tormab esile dramaatilise teemaga, ilma pika orkestrisissejuhatuseta. Esimene osa on kirglik ja rahutu, täis teravaid rütme ja virtuoosseid passaaže. Teine osa toob kontrastiks lüürilise ja laulva meeleolu, kus klaver ja orkester põimuvad pehmeks dialoogiks. Kolmas osa on elav ja mänguline, lõpetades teose tantsulise kerguse ja tehnilise sädelusega.
Kuigi kontsert on vormilt kompaktne ja kestuselt suhteliselt lühike, pakub see nii solistile kui kuulajale rikkalikku emotsionaalset ja tehnilist elamust ning on suurepärane näide Mendelssohni oskusest ühendada virtuoossus elegantsi ja selgusega.
Tähe-Lee Liiv (s. 11.11.2003) on üks silmapaistvamaid eesti noorema põlvkonna pianiste. Ta on pälvinud auhindu mitmetel olulistel konkurssidel, sealhulgas esikoha Capris toimunud „Emilia ed Elsa Gubitosi“ konkursil (2023), ETV telekonkursil Klassikatähed (2020) ning Eesti Pianistide Konkursil (2019).
Tähe-Lee on soleerinud orkestritega nagu ERSO, Kremerata Baltica, Vanemuise sümfooniaorkester, Israel Camerata Jerusalem ja New York Camerata ning esinenud mainekatel festivalidel, sh Järvi Pärnu Muusika Festivalil, Sibeliuse festivalil Lahtis, Mänttä Music Festivalil ja Lockenhausis (koos legendaarse Gidon Kremeriga).
Tema debüütalbum Arvo Pärdi klaverimuusikaga ilmus 2023. aastal koostöös ERP-iga ning pälvis rahvusvahelist tunnustust (Gramophone Magazine).
Hooajal 2024–2025 oli Tähe-Lee valitud Sir András Schiffi sarja Building Bridges artistiks, mis tutvustab silmapaistvaid noori pianiste. Selle raames esines ta olulistes kontserdisaalides üle Euroopa. Käesoleval hooajal on Tähe-Lee kolmandat korda tagasi kutsutud Flagey’sse Brüsselis ning teda ootavad ees soolokontserdid Berliinis, Euroopa kultuuripealinnas Chemnitzis ja festivalil Musikdorf Ernen Šveitsis.
Tähe-Lee on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noorteosakonna ning Sibeliuse Akadeemia noorteosakonna. Ta on RCM-i stipendiaat. Ta on õppinud Marrit Gerretz- Traksmanni, Ivari Ilja, Hui-Ying Tawaststjerna, Dmitri Alexeevi ja Konstantin Bogino juures. Alates 2022. aastast õpib ta Berliinis Barenboim–Saidi Akadeemias Sir András Schiffi juhendamisel.
https://taheleeliiv.com/
Kristel Eeroja-Põldoja (1970) on eesti viiuldaja. Ta lõpetas 1988. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske juhendamisel ning 1993. aastal Tallinna Konservatooriumi professor Jüri Gerretzi viiuliklassi. Aastatel 1988–1998 töötas ta Tallinna Muusikakeskkoolis viiuliõpetajana ning oli samal ajal Tallinna Kammerorkestris II viiulirühma kontsertmeister. Ta on olnud Pärnu Linnaorkestri (1997–2006) ja Vanemuise sümfooniaorkestri (1998–2013) kontsertmeister, alates 1998. aastast Heino Elleri Muusikakooli viiuliõpetaja ning alates 2011. aastast viiuliosakonna juhataja. Kristel Eeroja-Põldoja on esinenud solistina ja kammermuusikuna ning on Tartu Keelpillikvarteti (2006) asutajaliige. 2022. aastal pälvis ta Vanemuise loomenõukogu muusikapreemia.
Kadri Palu lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Peäske viiuliklassi. Ta õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris professor Alexandr Fischeri juhendamisel ning on end täiendanud Berliinis Universität der Künste’s professor Axel Gerhardi juures. Palu on osalenud Maggini keelpillikvarteti, Šostakovitši-nimelise keelpillikvarteti ning Peatru Munteanu ja Zarius Ŝihmurzajeva meistriklassides. Ta on mänginud Põhjamaade Noorte Sümfooniaorkestris ja Berliini Sümfooniaorkestris ning esinenud orkestrisolistina. Praegu töötab ta Vanemuise Sümfooniaorkestris viiuldajana ja Heino Elleri Muusikakoolis viiuliõpetajana ning on Tartu Keelpillikvarteti asutajaliige.
Kadri Rehema lõpetas vioola erialal 1996. aastal Heino Elleri Muusikakooli (õp Andres Leivategija) ja 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia Maris Ufferti klassis. Ta on töötanud Vanemuise sümfooniaorkestris alates 1995. aastast (vaheajaga) ning on alates 2005. aastast selle vioolarühma kontsertmeister. Rehema on mänginud ka RO Estonia orkestris ja ERSOs ning osalenud mitmetes projektikoosseisudes, sealhulgas Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Eller Sümfonieti ridades. Ta on tegutsenud ka Tartu Keelpillikvarteti ja Tartu Uue Muusika Ansambli koosseisus ning õpetab alates 2010. aastast vioolat.
Aike Sõõro on sündinud 1991. aastal Tallinnas. Oma tšelloõpinguid alustas ta 2000. aastal Tallinna Muusikakoolis, kus tema õpetajaks oli Evi Olt. Aastast 2008 asus ta õppima Georg Otsa nimelisse muusikakooli Lembi Metsa tšelloklassi, mille lõpetas 2012. aastal. Sealt edasi jätkusid õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Peeter Paemurru juures. Ta on osalenud Teet Järvi, Hannu Kiiski, Heikki Pekkarineni , Henry-David Varema ja teiste meistriklassides. Lisaks võtnud osa Eesti Muusikakooli Liidu korraldatud konkurssidest: 2004. aastal 2. koht, 2008. aastal 3. koht. On mänginud erinevate orkestrite, sealhulgas Pärnu Linna orkestri ning Rahvusooper Estonia orkestri koosseisus. Aastast 2014 töötab Vanemuise Sümfooniaorkestri orkestrandina. Lisaks on soleerinud Georg Otsa Muusikakooli keelpilliorkestri, Primavera Orchestra ning Eesti Muusikaopetajate sümfooniaorkestri ees.