Valguse ja varju vahel
Kadri-Ann Sumera (klaver)
Kavas: Tobias, Mägi, Sumera, Eller, Reinvere, Tüür, Schumann, Liszt
Kavavalik koondab eri ajastute ja helikeelte kohtumisi, liikudes eesti klaverimuusika tüvitekstidest Euroopa romantismi ja tänapäeva kõlamaailmadeni. Kontserdi ülesehitus jääb teadlikult avatuks – igal õhtul võivad kõlada eri teosed või nende valik, lastes muusikal sündida hetke loogika ja ruumi hingamise järgi. Eesti professionaalse muusikakultuuri rajaja Rudolf Tobiase sonatiin c-moll op. 12 on teos, milles klassikaline vormiselgus põimub romantilise tundesügavusega. Sellele vastavad Heino Eller poeetiline „Ballaad“ ja kõlamaaling „Kellad“, kus põhjamaine mõtlikkus kohtub heliseva värvitajuga. Romantilise sisekaemuse üheks tipuks on Ferenc Liszt Petrarca sonett nr 123 tsüklist „Rännuaastad“ – kirglik ja laulvalt hingav muusikaline monoloog. Teise vaatenurga toob tänapäeva helikeel: Erkki-Sven Tüür klaverisonaat nr 2 „Saltatio ad Lumen“ otsib liikumise ja valguse suhet, ühendades rütmilise impulsi, improvisatsioonilise varjundi ja sihikindla jõu. Kavas on varuks ka värsked ja ajaloolised peegeldused. Jüri Reinvere „Ööpilt tsepeliinidega“ loob poeetilise ja kujundirohke helimaastiku. Eduard Tubin „Ballaad chaconne’i vormis Mart Saare teemale“ seob isikliku väljenduse austusavaldusega, viidates Mart Saar muusikalisele pärandile. Saksa romantismi kirglikku siseilma esindab Robert Schumann „Kreisleriana“ op. 16 – äärmuslike meeleolude ja kujutlusliku karakteri galerii. Eesti lüürilise joone toovad esile Ester Mägi „Vana kannel“ ning valik Mart Saare prelüüde, milles rahvuslik värv, impressionistlikud varjundid ja isikupärane klaverifaktuur põimuvad. Varuks on ka Lepo Sumera “Pala aastast 1981”, tuues kavasse modernistlikku selgust ja sisemist pinget.
Nii moodustub ajas rändav, kuid sisemiselt seotud muusikaline jutustus – kava, mis jääb avatuks ja hingavaks, lubades igal esitlusel sündida veidi erineva näoga tervikuna.
-
Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Ta on esmaesitanud mitmeid talle loodud teoseid, näiteks Märt-Matis Lille Klaverikontsert või Nicolas Gilbert'i „A rebours“, samuti teinud mitme XX sajandi muusika tähtteose esiettekandeid Eestis, näit. Karlheinz Stockhauseni „Mantra“ kahele klaverile ja elektroonikale (koos Sabine Simoni ja Hendrik Manookiga), Olivier Messiaeni „Harawi“ sopranile ja klaverile (koos Kai Kallastuga) ja John Cage'i „Kolm tantsu prepareeritud klaveritele“ (koos Hanna Heinmaaga). Sumera eestvedamisel on sündinud ka muusikat ja kujutavat kunsti ühendavaid multimeedia projekte, näit. kontsert-etendus „Heli:pilt“. Loomulikult hõlmab olulise osa Kadri-Anne repertuaarist tema isa Lepo Sumera looming, aga ka teiste eesti heliloojate muusika.
Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusika-akadeemias (prof. Peep Lassmann, diplom cum laude) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof. Arbo Valdma), kust sai magistridiplomi (Konzertexamen). Oli DAAD (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaat ning pärast õpinguid osales stipendiaadina aastasel Ensemble Modern`i Akadeemia kursusel Frankfurdis.
Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vaba-riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, mh II preemia Balti noorte muusikute telekonkursil “Alternatiiv” Riias , eripreemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis ja diplom Eesti pianistide konkursil ning samas eripreemia kohustusliku teose, Mari Vihmandi „Eskiis 02” esituse eest. On teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile. Sumera on Tartu Uue Muusika Ansambli asutaja ning kunstiline juht. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M.Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses.
Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga, töötanud pedagoogina Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas õppejõuna ta Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt) ja muusikakoolis, hetkel klaveriõpetaja Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas, Gröönimaale ja Fidžile.
Kadri-Ann Sumera on ka kirjanik. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev kogumik "Seitsme aja raja taga" ja romaan "Basiliski lapsed".
